Praegu on ajateenistuse ikka jõudnud 7756 noormeest, kes on sündinud 2006. aastal, ja 8100 2007. aastal sündinut. Võrdluseks – eelmisel aastal sündis vaid 4738 poissi.
Rannaveski andmetel võeti jaanuaris teenistusse umbes 500 kutsealust, ülejäänud 700 tulevad suvekutsega, mis on alati populaarsem. Kuna tänavu eelistas KRA neid, kes väljendasid soovi edaspidi kaitseväeteenistuses jätkata või kaitseväe akadeemias õppima asuda, pidid kutsealused lisaks tervisekontrolli läbimisele vastama küsimustikele.
«Umbes tuhandele oleme pidanud ütlema, et teie praegu teenistusse ei tule. Teise tuhandega jätkame, sest nad on avaldanud soovi ennast riigikaitsega tihedamalt siduda, ja nüüd läheme nende tervist hindama,» rääkis Rannaveski.
Teiste hulgas jäid kõrvale Tallinna Lilleküla gümnaasiumi abituriendid Rasmus Sepp ja Hardo Hülp, kes soovisid ajateenistuse enne edasiõppimisele keskendumist ära teha. Mõlemad läbisid eelmise aasta lõpupoole edukalt tervisekontrolli, aga küsimustiku põhjal neid ajateenistusse ei võetud.
Välismaale ülikooli raske minna
Teisiti on lugu nende kutsealusega, kes plaanivad välismaale ülikooli või tööle minna. Postimehega rääkinud Toomase jutu järgi soovis tema poeg omandada kõrghariduse Madalmaades ja läbida enne seda ajateenistuse, aga teda ei võetud sinna.
«Mida ta see aasta aega teeb? Kas siis, kui saab kutse hoopis järgmisel aastal, kui oleks pidanud minema ülikooli, läheb kaitseväkke? Või käib välismaal ülikoolis ära ja saab sealt tööpakkumise, peab aga hoopis Eestisse kaitseväkke tulema ja kaotab niiviisi võimaluse Euroopas karjääri teha?» rääkis Toomas. Tema hinnangul ei tohiks tegevväelaste täiendõpe tähendada, et need, keda praegu teenistusse ei võeta, peavad oma elu pausile panema ja jääma kutset ootama.
«Siin peab olema selgus ja mingi normaalne lahendus. Näiteks ei kutsuta neid üldse või nad saavad oma väljaõppe kuidagi teisiti. Praegu on riik unustanud, et lisaks ohvitseridele on vaja mõelda ka sellele, kuidas need, kes täna kaitseväkke ei mahu, saaksid oma elu elada, ilma et nad oleks kaitseväele lükata ja tõugata,» lausus Toomas. «Minu pojal pole muud varianti, kui minna välismaa ülikooli ja enam mitte Eestisse tulla, sest poole õpinguaja pealt või enne tööle minekut aastaks siia väljaõppele tulemine ei ole reaalne.»
KRA peadirektori sõnul on alati võimalik tulla oma muredest rääkima.
«Siis ei pea me hakkama teid otsima ja mingeid sanktsioone rakendama. Välismaa ülikoolis õppimine – me saame aru sellest ja oleme huvitatud, et noor seal hariduse omandab, aga siis ta peab tulema pärast ülikooli lõppu,» nentis Rannaveski.