The Moscow Times kirjutas, et piirkondlike eelarvete koondpuudujääk oli 2025. aastal 3,6 korda suurem aasta varem registreeritud 407 miljardi rubla (5,28 miljardi dollari) suurusest puudujäägist.
Puudujäägiga piirkondade arv kasvas samuti märkimisväärselt, 50-lt regioonilt 2024. aastal 74-ni 2025. aastal. Venemaa arvestab oma eelarvearuandluses 89 piirkonda, sealhulgas annekteeritud Krimmi ja okupeeritud Ida-Ukraina alasid.
Piirkondade kogukulud suurenesid üheksa protsenti, ulatudes 24,1 triljoni rublani (312,78 miljardi dollarini), samal ajal kui tulud kasvasid neli protsenti, 22,6 triljoni rublani (293,34 miljardi dollarini).
Absoluutarvudes oli suurim puudujääk Moskval, 229 miljardit rubla (2,97 miljardit dollarit), kuigi 2025. aasta jaanuarist septembrini oli linnal eelarve ülejääk.
Venemaa suurim maagaasi tootmispiirkond Jamali-Neenetsi autonoomne ringkond ning riigi üks juhtivaid naftatootjaid Handi-Mansi autonoomne ringkond järgnesid vastavalt 84 miljardi rubla (1 miljardi dollari) ja 72 miljardi rubla (933,5 miljoni dollari) suuruse puudujäägiga.
«Pole üllatav, et piirkondadel on raskusi eelarvete tasakaalustamisega. 2025. aastal kulutasid nad sõjale palju rohkem kui varasematel aastatel,» kirjutas Saksamaa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudi majandusteadlane Janis Kluge selle kuu alguses avaldatud raportis. Kluge lisas, et piirkonnad maksavad ka vigastatutele hüvitisi ja toetusi langenud sõdurite perekondadele.
Piirkondade puudujäägiga rahastamine on vaid osa laiematest finantsprobleemidest, millega Venemaa seisab sõja ajal silmitsi.
Venemaa föderaaleelarve puudujääk ulatus 2025. aastal 5,64 triljoni rublani ehk ligikaudu 2,6 protsendini SKPst, mis on viis korda rohkem kui algselt kavandatud 0,5 protsenti. Valitsus prognoosib 2026. aastaks 3,8 triljoni rubla suurust eelarvepuudujääki, mis moodustaks Venemaa SKPst 1,6 protsenti.
Kolmapäeval ütles Venemaa peaminister Mihhail Mišustin oma iga-aastases pöördumises seadusandjate poole, et valitsus on veetnud «palju tunde» koos president Vladimir Putini ja teiste tippametnikega, arutades, kuidas kasvavaid eelarveauke sulgeda.
USA Välispoliitika Uuringute Instituudi teadur Andras Toth-Czifra tõdes aga oma analüüsis, et Venemaa rahanduslik olukord on palju halvem, kui algul eeldati.