„Meie Erika“ on määratluse järgi mängufilm. Ja käibki elegantne mäng vaatajaga, kellest enamik ei tea tausta ega tegelikkust. Aga see ongi selle linateose mõte – tuua vaatajad perega kinosaali (taskurätid võiks kaasa võtta, sest pisar poetub nii mõnelgi hetkel) ning nautida koos ühe tüdruku lugu, lastekodu tühisusest olümpiavõitjaks. Sama stsenaariumi järgi on tehtud sadu spordifilme – olgu peategelaseks poiss või tüdruk või tiim, kel pole pealtnäha mingit lootust, aga siis, tänu sisemisele jõule ja suurele tahtele jõutakse siiski Olümpose tippu.
Paljudest suurtest spordistaaridest aga sama emotsionaalseid lugusid ei loo. Näiteks planeedi parimast hokimängijast Wayne Gretzkyst, kes oli juba lapsena nii hea ja viskas mängus üle 10 värava – no ei ole draamat. Või jalgpallurist Lionel Messist või übersuusatajast Johannes Klæbost, kes tulid, nägid ja võitsid ilma suuremate hingeliste läbielamisteta. Neist veab välja dokumentaali, aga mitte pisaraid kiskuva mängufilmi.
Oled juba tellija?Logi sisse