Sõja 1465. päev: Venemaa andis üheksas regioonis raketihäire | Välismaa

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur (IAEA) teatas reedel, et Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.

Vene väed okupeerisid Zaporižžja tuumaelektrijaama, mis on Euroopa suurim aatomijaam, täiemahulise sõja esimestel nädalatel ja selle töö on sellest ajast alates olnud peatatud, kuid see vajab stabiilsuse säilitamiseks endiselt välist energiatoidet.

Kokkulepe tulevahetuse lõpetamiseks 330-kilovoldise (kV) varutoiteliini remonditööde lõppemise ajaks saavutati IAEA vahendusel, selgub Venemaa riikliku tuumaenergiaagentuuri Rosatom alluvuses oleva jaama administratsiooni veebisaidilt.

“Alustatud on demineerimist, et tagada remondimeeskondadele ohutu juurdepääs,” ütles IAEA peadirektor Rafael Grossi sotsiaalmeediakeskkonnas X.

Ukraina võimud pole olukorda veel kommenteerinud.

Ukraina enda tuumaenergiaagentuur Energoatom keeldus väljaandele The Kyiv Independent kohalikku vaherahu kinnitamast, kuna neil pole jaama üle kontrolli.

Zaporižžja tuumaelektrijaam asub kuivanud Kahhovka veehoidla lõunakaldal, mis tühjenes 2023. aastal, kui Venemaa purustas Kahhovka tammi Dnipro jõel.

Pärast jaama okupeerimist on Moskva korduvalt tekitanud olukordi, mis on pannud selle ohutuse kahtluse alla, kasutades piirkonda sõjaväebaasina ja jättes tähelepanuta põhilised hooldusnõuded.

IAEA vahendusel jätkuvad siiski mõned regulaarsed hooldus- ja remonditööd, sealhulgas 330-kilovoldise varuliini remont.

Zaporižžja tuumajaamaga ühendatud elektriliinide kandepostid. Autor/allikas: SCANPIX / SIPA / Yan MORVAN

Viimastel kuudel on Ukraina ja Venemaa vahel kuulutatud välja mitu kohalikku vaherahu, mille jooksul on remondimeeskonnad taastanud kahjustatud elektriliine.

Grossi teatas jaanuaris, et agentuur alustas konsultatsioone ajutise vaherahu tsooni loomiseks umbes kümne kilomeetri kaugusel Zaporižžja tuumaelektrijaama kahjustatud 330 kV jaotusseadmest.

Lahingutegevuse tõttu katkestati viimane varu-330 kV elektriliin ja jaam sõltub nüüd ainult ühest toimivast 750 kV liinist.

30. detsembril viidi edukalt lõpule Zaporižžja tuumaelektrijaama lähedal asuva elektriliini remont. Mõni päev varem pidas IAEA Zaporižžja tuumaelektrijaamas läbirääkimisi ajutise relvarahu üle, mis võimaldas alustada kahjustatud elektriliini remonti.

Arvestades vajadust stabiilse plaani järele jaama käitamiseks ja toiteks, on jaam olnud USA vahendatud Venemaa ja Ukraina vaheliste rahuläbirääkimiste keskmes, kusjuures mõned plaanid nägid esialgu ette rajatise naasmist Ukraina kontrolli alla.

Vararahu võib olla haruldane edukas näide piiratud relvarahust sõjas. Sagedamini on sellised relvarahulepingud, mida sageli pakub Venemaa pool, olnud selgelt motiveeritud lühiajalistest poliitilistest kaalutlustest, mitte kavatsusest lahinguid peatada, kommenteeris The Kyiv Independent.

Moskva varasemad väited ühepoolselt jõuludeks või lihavõttepühadeks vaherahu väljakuulutamise kohta on peaaegu koheselt valeks osutunud, samas kui USA presidendile Donald Trumpile antud lubadust Ukraina energiainfrastruktuuri ründamises paus teha rikkus Venemaa juba viis päeva hiljem ühe oma suurima rünnakuga Ukraina energiataristule.

Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.

“Energiataristu rajatistele tekitati tõsist kahju.  Selle tagajärjel on esinenud elektrikatkestusi, veevarustuse häireid ja küttekatkestusi,” teatas Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov. 

Telegrami kanalid teatasid, et Belgorodi piirkonda tabasid HIMARS-i raketid, jättes suure osa linnast elektrita. Belgorodi linn asub Ukraina piirist umbes 40 kilomeetri kaugusel, vahendas The Kyiv Independent.

Donetski oblastis võitlev Ukraina sõjaväelane valmistub alla tulistama Vene droone Autor/allikas: SCANPIX/AP

Ukraina õhujõud on tänu süsteemisisestele muudatustele parandanud oma võimet tõrjuda Vene õhurünnakuid, hindas neljapäevases videopöördumises president Volodõmõr Zelenski.

“Viimastel nädalatel on Ukraina relvajõudude õhuvägi töötanud paremini, sest süsteemis on mõningaid asju ümber korraldatud. Eriti just selliste massiivsete õhurünnakute vastase kaitse organiseerimisel,” rääkis riigipea.

Zelenski sõnul suutsid õhutõrjejõud näiteks neljapäeval alla tulistada üle 30 Vene raketi ja kaitsta olulisi energiaobjekte.

“Samuti saavutati häid tulemusi droonide tõrjumisel,” lisas Zelenski.

Vene vägede koosseisus Ukraina-vastases sõjas osaledes on surma saanud üle 50 ghanalase, ütles Ghana välisminister pärast visiiti Kiievisse, kus Ukraina esindajad tõstatasid aafriklaste värbamise küsimuse.

Teated Aafrika meestest, keda töökohtade lubadustega Venemaale meelitatakse ja kes seejärel Ukraina rindele satuvad, on viimastel kuudel sagenenud, tekitades pingeid Moskva ja mõnede asjaosaliste riikide vahel.

Venemaa võimud on eitanud Aafrika kodanike ebaseaduslikku värbamist Ukrainasse võitlema.

“Meile teatati, et alates 2022. aastast on arvatavasti lahingusse meelitatud 272 ghanalast, kellest hinnanguliselt 55 on tapetud ja 2 sõjavangi võetud,” ütles Samuel Okudzeto Ablakwa neljapäeva hilisõhtul X-is avaldatud postituses.

Ukraina väitel on Vene armees sadu Aafrika riikidest värvatud sõdureid.

Teisipäeval toimunud pressikonverentsil ütles Ukraina välisminister Andri Sõbiha Ablakwa kõrval seistes, et Venemaa armees võitleb üle 1780 aafriklase 36 erinevast riigist.

Ghana, kellel on Venemaaga majandus- ja diplomaatilised sidemed, kavatseb tõsta teadlikkust värbamisest ja lammutada tema jurisdiktsiooni piires tegutsevad ebaseaduslikud värbamisskeemid tumeveebis, ütles Ablakwa oma postituses X-is.

“See ei ole meie sõda ja me ei saa lubada oma noortel saada teiste jaoks inimkilbiks,” ütles ta.

Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus teatas sel nädalal, et rindel hukkus kaks tema kodanikku.

Need kaks on lisaks 17 lõuna-aafriklasest koosnevale grupile, kes peteti Ukrainasse Venemaa eest võitlema ja kellest enamik on kodumaale tagasi saadetud, teatas Lõuna-Aafrika Vabariigi välisministeerium avalduses.

Keenia luurearuande kohaselt on Venemaa eest võitlema värvatud üle 1000 keenialase. Keenia välisministeerium teatas, et Venemaal lõksu jäänud 27 keenialast on päästetud.

Keenia välisminister Musalia Mudavadi ütles, et kavatseb märtsis külastada Venemaad, et pidada läbirääkimisi selle teema üle.

Venemaa avaldas Soomele protesti seoses teisipäeval Helsingis peetud meeleavaldusel toimunud Vene riigilipu põletamisega.

Venemaa saatis kolmapäeval Soomele noodi, teatas Soome välisministeerium ning reedel kutsus Vene välisministeerium Moskvas välja ka Soome suursaadiku Marja Liivala.

Noot puudutab Venemaa lipu põletamist, mis toimus teisipäeval Helsingis Venemaa saatkonna ees Vene vägede Ukrainasse tungimise neljanda aastapäeva puhul toimunud protestimeeleavaldusel.

Soome välisministeeriumi teatel edastas Liivala Vene välisministeeriumile oma infot juhtunu kohta ja selgitas neile, millised õiguslikud võimalused neil on juhtunule reageerimiseks.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov tegi neljapäeva õhtul ülevaate Genfis lõppenud järjekordsest läbirääkimiste voorust.

Töö toimus Umerovi sõnul kahes formaadis – eraldi kõnelused USA delegatsiooniga ning kolmepoolne kohtumine USA ja Šveitsiga.

“Pärast kohtumisi pidasime koos Davõd Arahhamia ja Ameerika poole esindajate – erisaadik Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga – ühise telefonikõne Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et arutada kohtumise tulemusi ja järgmisi samme,” rääkis Umerov.

Ametniku kinnitusel käivad juba ettevalmistused järgmiseks vooruks.

“Töötame julgeolekuparameetrite, majandusotsuste ja kokkulepitud seisukohtade viimistlemise nimel, mis peaksid olema aluseks edasistele kokkulepetele. Eesmärk on muuta järgmine kolmepoolne kohtumine USA ja Venemaa osalusel võimalikult sisukaks,” sõnas Umerov.

Erilist tähelepanu pöörati majandusvaldkonnale ja Ukraina pikaajalistele toetusmehhanismidele.

“Koos valitsuse majandusmeeskonnaga, kelle hulgas Oleksii Soboleviga ja meie Ameerika partneritega vaatasime üksikasjalikult läbi Ukraina taastamist käsitleva dokumendi. Lepiti kokku, et meie meeskonnad jätkavad tööd dokumendi edasisel täpsustamisel. Eriti selles osas, mis puudutab tulevast ülesehitust ja investeerimisplaani,” jätkas Umerov.

Samuti avaldas ametnik tänu Šveitsile läbirääkimiste korraldamise ja tööks vajalike tingimuste loomise eest.

“Täname president Donald J. Trumpi ja tema meeskonda nende aktiivse kaasatuse ja protsessi järjepideva toetuse eest,” lisas Umerov.

Ida-Ukrainas sai Vene droonirünnakus ööl vastu reedet oma kodus surma kaks inimest, teatasid kohalikud võimud.

Päästeteenistuse teatel hävis Harkivi oblasti kirdeosas Pidserednije külas asunud elumaja täielikult.

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 265 130 (võrdlus eelmise päevaga +1280);

– tankid 11 706 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 24 097 (+6);

– suurtükisüsteemid 37 631 (+17);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1659 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1305 (+0);

– lennukid 435 (+0);

– kopterid 348 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 148 021 (+883);

– tiibraketid 4384 (+37);

– laevad/kaatrid 29 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 80 180 (+116);

– eritehnika 4075 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Allikas:
The Kyiv Independent, BNS, RBK-Ukraina, Dialog.ua, Interfax, Reuters, Yle