Presidendiproua Sirje Karise vastuvõtukleidi käsitöömeister Jaana Ratas rääkis Vikerraadios, et riided on väga tähtsad, sest räägivad inimestevahelistest suhetest, inimesest endast ja diplomaatiast. Ratase sõnul kulus vanu käsitöövõtteid kasutades muistsete eestlaste mustri põhjal tehtud kraekaunistuse valmimiseks 200 töötundi.
“Mina näen presidendi vastuvõtu kätlemisosa kui Eesti disaini ja stiili arengu üritust. Läbi aegade peegeldab see väga suures osas ju seda, kuidas me rõivaid kanname ning moodi ja stiili suhtume. Pean seda oluliseks disaininähtuseks ka,” tõi moekunstnik ja proua Sirje Karise vastuvõtukleidi autor Anu Lensment välja.
Käsitöömeister Jaana Ratase sõnul ei ole piinlik öelda, et me kõik vaatame neid kleite. “Rahvariideid vaatame ju samamoodi. Meid on küll kasvatatud mingis vaimus, et rõivad pole tähtsad, aga kuna ma olen ise rõivaajalugu õpetanud, siis rõivad on väga tähtsad ja räägivad inimestevahelistest suhetest, inimesest endast, diplomaatiast.”
Lensment tõi välja, et presidendiproua kleidi valmimine on pikk protsess. “Sai loodud mõned kavandid, mõtlesin välja kaks suunda, mis mulle tundusid huvitavad ja pakkusin need välja. Koostöös proua Karisega otsustasime suuna, millega edasi läksime. Siis hakkasin mõtlema, kuidas ma teen kleidi, mida kunagi varem pole tehtud, mis oleks millegi poolest eriline. Siis mulle meenus, et Jaana Ratas on arendanud huvitavaid käsitöövõtteid ja nii me jõudsimegi ideeni teha spiraaltraatidest spiraaltehnikat tikandi kujul ja haute couture`ilikult kleidile,” selgitas Lensment, kuidas sündis presidendiproua vastuvõtukleidi kraekaunistus.
“Kaunistus on tehtud hõbetraadist keerutatud pisikestest spiraalidest, mis on hobusejõhvi ja lõnga abil põimitud mustriks,” lisas Ratas.
“Me nimetame neid spiraaltorudeks, arheoloog Riina Rammoga oleme seda teemat uurinud juba päris palju aastaid. Leide uurides olen suutnud need käsitöövõtted taastada. See on Läänemere idakalda ühine joon, Soome-Eesti-Läti-Leedu ja ka vadjalased on kasutanud kollast värvi messingist torukesi, mis igal etnilisel grupil on omamoodi, millega on kaunistatud pidulikke rõivaid, ” selgitas Ratas, kuidas muistsed eestlased oma pidurõivaid kaunistasid.
Ratas oli siiani teinud ainult teaduslikke rekonstruktsioone. “Anu tõmbas mu selles mõttes kastist välja, et see on üks viis, kuidas populariseerida teadust, et uurimistulemused ei jääks ainult kitsasse teadusartiklisse, vaid jõuaksid tänapäevasesse kasutusse. Minu jaoks oli see hästi põnev, mahukas ja väljakutserohke ülesanne,” nentis Ratas, kelle sõnul kulus kraekaunistuse valmimiseks lõpuks 200 töötundi.
Lensmendi sõnul on imekspandav, et muistsetel eestlastel ei olnud ju mingit valgustust, kuidas nad suutsid nii peent käsitööd teha. “Mustrid on ilusad, harmoonilised, lihtsad ja naturaalsed.”
“Käsitöövõtted ise on hästi lihtsad, aga aega kulub palju, sest hästi palju peab tegema samu korduvaid liigutusi,” tõdes Ratas.
Presidendiproua käevõrude autoriks on läti päritolu metallikunstniku Edvards Pucīriuss. “Tema on ka arheoloogiapõhine inimene, olen alati teda oma töödesse kaasanud. Tal on hästi head teadmised, ta tunneb nii Eesti kui Läti materjali väga hästi,” nentis Ratas.
Jaana Ratas ja Anu Lensment, taustal helirežissöör Anna-Maria Kurrel Autor/allikas: ERR/ Laura Raudnagel