Kaugrändurid saabuvad oma pesapaikadele enamasti üsna kindlal ajal. Erinevalt näiteks kuldnokkadest ja lõokestest, kes veedavad talve Kesk-Euroopas ja hakkavad kodu poole liikuma niipea, kui ilmad soojemaks lähevad, saabuvad kaugrändurid meile tagasi enam-vähem kindlal ajal. Nad ei kipu enamasti riskima külma ja nälja kätte jäämisega, kui talv peaks otsustama tagasi tulla. Tõsi küll, isased toonekured hõivavad oma kodused reviirid juba varakult ja ootavad siis pesal istudes kannatlikult lõunamaareisilt saabuvat kaasat.
