Hormuzi väin, mille kaudu liigub ligi viiendik maailma meritsi veetavast naftast, on taas muutumas globaalseks närvipunktiks. Naftatankerid ja LNG-laevad aeglustavad käiku, pööravad tagasi või jäävad päevadeks ankrusse, samal ajal kui riigid jagavad vastukäivaid juhiseid.
Pinged Iraani ja Lääne vahel on jõudnud olukorrani, kus isegi sõjalaevastikud ei suuda enam turvalist läbipääsu garanteerida. Mida see tähendab maailma energiaturgudele ja kui kiiresti võivad otsused Hormuzi väinas jõuda ka tavalise tarbija rahakotti?