GPS-andmete järgi oli jõudis hunt 13. veebruaril 90 minuti jooksul järve ühest kaldast teiseni. Kiskjate ökoloogiga tegeleva fondi Kora bioloog Flurin Kunz selgitas Šveitsi rahvusringhäälingule, et selle ajaga poleks loom kuidagi jõudnud järve ümber joosta – ainus loogiline seletus on, et ta ületas järve ujudes, umbes 5‑kraadises vees.
Kunz lisas, et teoreetiliselt suudaksid sarnase vahemaa ujuda ka koerad, seega pole see hundi jaoks täiesti üllatav võimekus, kuigi sedasi dokumenteeritult on seda nähtud esimest korda.
Alates oktoobrist on umbes 3–4‑aastasel isashundil, koodnimega M637, kaelas saatja, mis on võimaldanud teadlastel jälgida nii tema järveületust kui ka mitmesaja kilomeetri pikkust rännakut.
Veebruar ja märts on huntide jooksuaeg ning M637 on teel, et leida emast partnerit ja luua oma kari. Kui ta paarilise leiab, jääb ta tõenäoliselt ühte piirkonda pidama ning tema pikad rännakud saavad läbi.