Ukraina valitsus ja rahvas ei neelaks alla pealesurutud lepinguid. Nende täitmise asemel leiaks aset nende saboteerimine ning uus eskalatsioon Moskva ja Kiievi vahel oleks väga tõenäoline. Risk uuteks relvakonfliktideks Ukraina ja Venemaa vahel oleks äärmiselt suur. Sundida Ukrainat allkirjastama rahulepet selleks, et USA president saaks kuulutada veel ühe sõja lõpetatuks, oleks lõpuks löök ka Trumpi enda maine pihta. Kui Euroopa riigid üritaksid lähimal ajal taasalustada Venemaaga poliitilisi läbirääkimisi ja pidada Moskvaga dialoogi, ei läheneks Venemaa oma seisukohtadega Euroopa riikidele. Muutus võiks tulla siis, kui Euroopa riigid oleksid valmis arutama Venemaaga strateegiliste julgeoleku küsimuste üle Euroopas. Venemaa nõuaks siis igal juhul, et Euroopa riigid lõpetaksid Ukraina abistamise. Praegu ei ole Euroopa riigid valmis pidama Venemaaga läbirääkimisi Euroopa tulevase julgeolekuarhitektuuri üle. Seega jäävad Euroopa Liidu riigid Ukraina rahuläbirääkimiste juures kõrvaltvaataja rolli.
