Venemaa peamine autotootja AvtoVAZ teatas, et 2026. aasta algus on olnud ettevõtte ja kogu turu jaoks viimase 20. aasta nõrgim. Ettevõtte müügi- ja turundusjuhi Dmitri Kostromini sõnul algas aasta oodatust veelgi kehvemini ning jaanuar–veebruar võivad kujuneda statistiliselt halvimaks perioodiks alates 2000. aastate keskpaigast.
Togliattis tegutsev AvtoVAZ on Nõukogude Liidu ajal loodud autotööstuskontsern, mis käivitati 1960. aastatel koostöös Itaalia Fiatiga ning mille tuntuim kaubamärk on Lada. Tegemist on Venemaa suurima sõiduautotootjaga, kelle mudelid on aastakümneid domineerinud riigi siseturul. Tõsi, AvtoVAZ kuulus pikka aega Renault–Nissani kontserni ning suure osa mahust on andnud nende tootjate mudelid, mida AvtoVAZ on kokku pannud, peale selle on ka Ladadel laialdaselt kasutatud Renault’ sõlmesid. Koostöö katkes 2022. aastal seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale ning sellest on alguse saanud AvtoVAZi praegused hädad.
Autostati andmetel vähenes jaanuaris Lada sõiduautode registreerimine aastatagusega võrreldes 28,7%, langedes 19 700 autoni. Kogu Venemaa autoturg kahanes samal ajal 9,5%, 80 600 sõidukini.
AvtoVAZi juht Maksim Sokolov märkis, et ka veebruaris on müük jäänud nõrgaks ning ettevõte kärpis kuu müügiplaani 15% võrra ehk veidi enam kui 20 000 autoni. Varem prognoosis kontsern, et 2026. aastal müüakse Venemaal kokku 1,5 miljonit sõidu- ja kerget tarbesõidukit, mis oleks 7% enam kui mullu. Venemaa autotööstus seisab silmitsi nõudluse languse ja kasvava konkurentsiga, eriti Hiina tootjate poolt, kelle osakaal siseturul on viimastel aastatel kiiresti kasvanud.
Aasta lõpus langetas ettevõte mudelite Lada Aura ja Lada Largus hindu vastavalt 14% ja 3,8%, kuid samal ajal tõusid populaarsemate mudelite Lada Granta ja Lada Iskra hinnad ligi kahe protsendi võrra. Vesta mudeliperekonna hinnad jäid muutumatuks.
AvtoVAZil on ka seos Eesti lähiajalooga: aastatel 2009–2020 töötas ettevõttes asepresidendina Eduard Vaino, kes on endise Eesti NSV parteijuhi Karl Vaino poeg. Karl Vaino oli aastatel 1978–1988 Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär ning üks 1980. aastate venestamispoliitika käilakujusid Eestis.