Norstat Eesti uuringust ilmnes ühtlasi, et nendest vastajatest, kes olid Tartu 2024 üritustest teadlikud, oli enamus (68 protsenti) neil üritustel ka osalenud, seejuures enamasti kahel-kolmel üritusel.
Tartus käidi rohkem ja Tartu oli meedias nähtav
Küsitletud Lõuna-Eesti elanikest vastas 78 protsenti, et kultuuripealinna aasta tõi Lõuna-Eestisse tavalisest rohkem turiste, kes tarbisid kohalikke teenuseid, nagu toitlustus ja majutus.
59 protsenti vastanutest leidis, et tiitliaasta koostööga sarnane ehk Lõuna-Eesti-ülene koostöö peaks kohalike omavalitsuste majanduse edendamiseks jätkuma. 58 protsenti oli seisukohal, et Tartu 2024 aasta mõjutas Lõuna-Eesti ettevõtlust.
Sama valimi 63 protsenti vastajaid arvas, et Euroopa kultuuripealinna tiitli kandmine elavdas kohalikku kultuurielu, ja 61 protsenti märkis, et see tegi piirkonna meedias rohkem nähtavaks. Pooled vastajad leidsid, et kultuuripealinna aasta muutis Lõuna-Eesti atraktiivsemaks ja parandas selle mainet. 78 protsenti elanikest hindas, et see andis kohalikele harrastuskollektiividele esinemisvõimaluse.
Kohalikud külastasid usinalt
Norstat Eesti uuringust selgus, et vastanutest 68 protsenti oli osalenud Tartu 2024 üritustel, sealjuures 54 protsenti rohkem kui ühel üritusel. Teisalt oli üle 53 protsenti vastanutest arvamusel, et tiitliaasta üritused huvitasid ainult kitsast osa elanikest, kes on kultuuriliselt-kunstiliselt aktiivsemad. Küllap viitab see vastuolu laiapõhjalisele programmile, kus leidus nii üldhuvitavaid kui ka nišiüritusi.
26 protsenti inimestest vastas, et ei külastanud Tartu 2024 üritusi. Peamise põhjusena nimetasid nad asjaolu, et need ei huvitanud neid ja nad ei tundnud, et need oleksid olnud mõeldud neile.
Üle poole Norstat Eesti uuringus osalenutest oli seisukohal, et Euroopa kultuuripealinna aasta suurendas nende uhkust kogukonna üle ning et aasta jooksul muutus kogukond ühtsemaks ja ühiskonnas algatati uusi arutelusid.
Vähem (22 protsenti) nõustuti väitega, et tiitliaasta toetamine võttis liiga palju raha ära muudelt ühiskondlikelt teenustelt.
Jagus ka neid, keda tiitliaasta häiris: 8 protsenti vastanutest ütles, et kultuuripealinna aasta üritused häirisid nende igapäevaelu, ning 10 protsenti leidis, et nendega kaasnes soovimatu käitumine, näiteks öörahu häirimine või vara lõhkumine.
Sihtasutus Tartu 2024 tutvustas kultuuripealinna aasta tulemusi Kultuurikompassi rahvusvahelisel foorumil „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?“, mis toimus 18.–19. septembril Tartus. Tartu 2024 teekonna raamatuga „Tartu 2024. Ellujäämise lugu“ saab tutvuda Tartu 2024 kodulehel .
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (3)