Igal aastal haigestub Eestis soolevähki üle 1000 inimese. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et ligi viis protsenti uutest soolevähi juhtudest diagnoositakse juba alla 50aastastel ning haigestumus selles vanuserühmas kasvab paljudes riikides.
Enamik Eestis avastatavatest vähijuhtudest oleks diagnoositavad oluliselt varajasemas staadiumis kui seni või lausa ennetatavad. Võimaluse selleks annab just soolevähi sõeluuring, mis tähistab selle aasta juulis oma 10 aastapäeva.
2024. aastal osales soolevähi sõeluuringus üle 50 000 inimese rekordilise osalusmääraga 62 protsenti. See on oluline edasiminek võrreldes sõeluuringu esimeste aastatega ja vahepealse mitmeaastase COVID-perioodiga Sõeluuring on kõige tõhusam viis soole vähieelsete seisundite ja soolevähi varajaseks avastamiseks, mis uuringute põhjal vähendab soolevähi suremust peaaegu poole võrra.
Sõeluuringus osalejate seas avastati 1067 inimesel vähieelsed muutused ja 119 inimesel ka soole pahaloomuline kasvaja., Sealjuures tuvastati enam kui pooled sõeluuringuga avastatud vähkidest just varajases staadiumis, mis loob väga head eeldused täielikuks tervenemiseks.
2026. aastal kaasatakse soolevähi sõeluuringu sihtrühma ka 56-aastased. See tõstab kogu sihtrühma suuruse 115 000 inimeseni. Seega on 2026. aastal Eestis tasuta soolevähi sõeluuringule oodatud naised ja mehed, kes on sündinud aastatel 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970. Sõeluuringu põhiuuring ehk peitvere analüüs on lihtne, valutu ja piisavalt täpne ning mõeldud inimestele, kellel soolevähile viitavaid kaebusi ei ole.
„Sõeluuringu abil avastatakse kõigist esmastest, aasta vältel diagnoositud vähijuhtudest umbes kümnendik. Avastatud kasvajad on reeglina varasemas staadiumis kui alles kaebuste tekkimisel arsti poole pöördunud patsientide vähijuhud. Paranenud on soolevähi üldised elumusnäitajad, kuid siiski avastatakse lubamatult palju soolevähi juhte endiselt suhteliselt levinutena. See halvendab patsiendi prognoosi tervenemisele ja tähendab ka tervendava ravi võimaluse korral koormavamat ravi,” ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg-vanemarst doktor Tiit Suuroja.