Vene meedia teatel tekitas Iraani kõrgeima juhi Ali Khamenei ja Iraani jõuorganite juhtide tapmine Kremlis pahameelt ja muret. President Vladimir Putin mõistis Khamenei tapmise hukka, nimetades seda inimlikkuse ja rahvusvahelise õiguse kõigi normide küüniliseks rikkumiseks. Samal ajal kalkuleerib Venemaa konflikti tagajärgi ja otsib võimalusi, kuidas Iraani kriisi majanduslikult ja strateegiliselt ära kasutada.
Eelkõige annab sõjategevuse eskaleerumine Iraanis ja Pärsia lahe piirkonnas Venemaale võimaluse Hiinasse rohkem naftat tarnida. Nafta ja gaasi maailmaturuhinna tõus tähendab otsest kasu Vene eelarvele, mis on viimastel aastatel nafta- ja gaasitulu vähenemise tõttu keerulises seisus olnud.
„Inimlikkuse kõigi normide rikkumine“
Nagu teatab RIA Novosti, saatis president Putin Iraani presidendile Masoud Pezeshkianile kaastundeavalduse, milles nimetas ajatolla Khamenei tapmist inimlikkuse ja rahvusvahelise õiguse kõigi normide küüniliseks rikkumiseks. Enne Iraani liidri surma oli Putin ajakirjanikele öelnud, et ei soovi Khamenei likvideerimise võimalust isegi arutada.
Venemaa välisministeerium avaldas eraldi teadaande, milles mõisteti hukka „poliitiliste mõrvade ja suveräänsete riikide juhtide küttimise praktika.“
Vene välisminister Sergei Lavrov arutas olukorda kohe Hiina välisministri Wang Yiga ning märkis, et Venemaa ja Hiina on rahvusvahelistes suhetes jõu kasutamise teemal ühisel seisukohal.
„Revolutsiooni lahing tuleviku nimel“
Rossiiskaja Gazeta nimetab USA ja Iisraeli sõjalist operatsiooni avalikuks katseks hävitada põhiseaduslik kord ja ebasoovitava riigi juhtkond. Gazeta.ru tsiteerib ajakirja Venemaa Globaalpoliitikas peatoimetaja Fjodor Lukjanovi avaldust: „Iraani jaoks on see sõda süsteemi ellujäämise nimel käinud juba viimased 47 aastat. See on revolutsiooni lahing oma tuleviku nimel.“
Võim võib üle minna suhteliselt organiseeritult vaatamata USA ja Iisraeli välisele survele.
Lukjanovi arvates on Iraani poliitiline süsteem arenenud välisele survele nii vastupidavaks, et Khamenei surm ei tähenda võimu kohest kokkuvarisemist. Nagu rõhutab vene politoloog Gevorg Mirzajan, ei tulnud Iraani kõrgeima juhi surm ootamatult. „Ta oli 86-aastane ja raskelt haige, kogu poliitiline ladvik ootas tema peatset surma juba ette ja otsis järeltulijat,“ lisas politoloog. Seetõttu ei vii praegune kriis Mirzajani hinnangul Iraani kohese kaoseni ja võim võib üle minna suhteliselt organiseeritult vaatamata USA ja Iisraeli välisele survele.
Lähis-Ida ekspert Sergei Balmassov aga prognoosib, et Iraani poliitiline süsteem võib olla pikaks ajaks halvatud ja Trumpil on raske piirkonnast lahkuda ilma asja lõpule viimata.
Tuumahirmutamine
Samal ajal meenutavad Vene telekanalid alles hiljuti taas alanud USA ja Iraani läbirääkimisi, püüdes tõmmata paralleele Ukraina rahukõnelustega. Kanali Rossija 1 saates „Vesti nedeli“ märkis tuntud propagandist Dmitri Kisseljov: „Ka Venemaa peab ju praegu läbirääkimisi USA ja Ukrainaga. Kui oluliseks meie partnerid neid peavad? Ja millised on garantiid, et nad mõtlevad seda tõsiselt?“
Diplomaatia kui instrument hävitati laupäeval.
Vene propagandist Vladimir Solovjov
„Igasugused läbirääkimised pole midagi muud kui sõjalise operatsiooni osa, mis on mõeldud vastase uinutamiseks,“ leidis oma pühapäevases jutusaates teine tuntud Vene propagandist Vladimir Solovjov. „Diplomaatia kui instrument hävitati laupäeval.“
Seda kordab ka Moskovski Komsomoletsi poliitvaatleja Dmitri Popov. „Igas konfliktis on alati süüdi kaks poolt – USA ja Iisrael,“ leidis Popov. „Nüüd on nad asunud õgima Iraani, hävitama neile ebasoovitavat riiki, meie liitlast. Iraan lööb vastu – Iisraeli pihta, USA baaside pihta, mida naaberriigid täis on topitud. Regioon põleb. [- – -] See tsivilisatsioon, mis on aastakümneid kogu maailmale oma „väärtusi“ ja „reeglitel põhinevat korda“ peale surunud, ei kavatsegi elada mingisuguses „mitmepooluselises maailmas“. Ukraina on selle tsivilisatsiooni löögirusikas.“
Washingtoniga peetavaid diplomaatilisi läbirääkimisi tuleks mis tahes küsimustes pidada mõttetuks, arutleb leht. „Rusikas peab kindlasti Venemaad tabama,“ lisab Popov. „Seetõttu teatab välisluure SVR, et Prantsusmaa ja Suurbritannia tahavad anda Ukrainale üle tuumalõhkepea.“
Ei tohi kasumit maha magada
Vene ärileht Kommersant tuletab meelde, et nafta- ja gaasitransiit läbi Hormuzi väina on tänaseks faktiliselt peatatud: vähemalt 150 tankerit on Pärsia lahes ankurdatud, kahte laeva on rünnatud. Väina pikaajalise blokeerimise korral võib Brenti nafta hind peagi tõusta üle 100 dollarini barreli kohta, prognoosib Kommersant. Selle taustal tundub Moskva ja Pekingi poliitiliste kontaktide tihenemine igati loogiline. Just Hiina on Iraani nafta peamine ostja ja umbes 75% kogu Iraani ekspordist läheb Hiinasse.
Väljaanne märgib, et Iraani naftatarned selgelt vähenevad konflikti tõttu. Samal ajal on Venemaal nüüd kõik võimalused suurendada naftaeksporti Hiinasse, et asendada Iraani naftat ja saada samal ajal lisatulu maailmaturuhindade tõusust. „See on kriitilise tähtsusega viimastel aastatel kahanenud Venemaa eelarve nafta- ja gaasitulu jaoks,“ lisab Kommersant. „Siiski tähendab Venemaa naftaekspordi laiendamine Pekingi jaoks riski, et USA-ga suhted halvenevad. Tollisõja tulemusel sõlmitud kaubanduslepingu järgi nõustus Hiina selliseid tarneid piirama, kuid eelmise aasta lõpust on need sellegipoolest kasvanud.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (32)