Natuke üle poole Euroopa Liidu elanikkonnast elab majas
Euroopa Liidu riikides elatakse väga erinevat tüüpi eluasemetes, kusjuures eelistused majade ja korterite vahel varieeruvad riigiti märkimisväärselt.
2024. aastal elas Euroopa Liidus 51% elanikkonnast majas, samas kui 48% elas korteris (ning 1% muus eluruumis, näiteks paatmajas või matkaautos). Majad on kõige levinum eluasemetüüp ligikaudu kahes kolmandikus ELi riikidest. Suurim majades elavate inimeste osakaal registreeriti Iirimaal (90%), millele järgnesid Madalmaad ja Belgia (mõlemad 77%) ning Horvaatia (76%).
Suurim korterites elavate inimeste osakaal oli Hispaanias (65%), Lätis (64%) ja Maltal (63%). Ka Eestis elab suurem osa inimestest (61%) korterites ning 39% majades. Selle näitajaga sarnaneb Eesti Saksamaa, Leedu, Kreeka ja Itaaliaga.
Euroopas ühe inimese kohta 1,7 tuba
Inimeste elamistingimuste analüüsist selgus ka, et 2024. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 1,7 tuba inimese kohta, mis viitab mõõdukale eluruumi kättesaadavusele. Samal ajal oli keskmine majapidamise suurus 2,3 inimest, peegeldades nii väiksemate leibkondade kasvu kui ka muutusi peremustrites üle Euroopa.
Eesti paigutub antud kategoorias 1,6 toaga elaniku kohta selgelt Euroopa keskmike hulka. »Samas on majapidamised Eestis keskmiselt väiksemad, umbes 2,1 inimest majapidamise kohta, mis viitab suuremale üksi või kahekesi elavate inimeste osakaalule ning mõjutab omakorda eluasemeturgu ja elamispindade nõudlust väiksemate elamispindade järele,» märgib Vatsel.
Eesti paistab silma kinnisvara hinnatõusuga
Aastatel 2010–2024 tõusid eluasemehinnad Euroopa Liidus kokku 53%. Kiireim hinnatõus toimus aastatel 2021 ja 2022, mõlemal juhul ligi 8%. 2023. aastal hinnad langesid veidi (0,3%), kuid 2024. aastal kasvasid taas 3%. Kõige suuremad hinnatõusud registreeriti Ungaris (+231%), Eestis (+228%) ja Leedus (+179%), samas kui Itaalias ja Küprosel hinnad ei kasvanud.
Vatseli hinnangul jättis 2021. ja 2022. aasta kinnisvarahindade tõus jälje ka Eesti kinnisvaraturule. «Viimaste aastate kiire hinnatõus mõjutas selgelt kinnisvaraturu aktiivsust, kuid 2026. aasta pakub varasemast suuremat kindlustunnet. Stabiilne intressikeskkond, suhteliselt tugev tööjõuturg, hinnatõusu taltumine ning maksuküüru kaotamine loovad alanud aastal koduostu planeerimiseks paremad tingimused,» analüüsib Vatsel.