Tavalised liitiumioonakud on pirtsakad, nende mugavustsoon lõppeb seal, kus algab korralik päikseline suvepäev – juba 60–70 kraadi juures hakkavad need hääbuma. Liigne kuumus on tavalistele akudele saatuslik: sisemised reaktsioonid kiirenevad, eluiga lüheneb ning halvimal juhul võib tekkida termiline laviin ehk süttimine.
Soome idufirma Donut Lab on aga välja tulnud lahendusega, mis lisaks suuremale energiatihedusele pidi pakkuma ka palju paremat turvalisust. Nende arendatud tahkisaku (solid-state battery) ei sisalda kergestisüttivaid vedelaid elektrolüüte, mis teeb seadmest olemuselt hoopis teise masti tegija. Samas on paljud skeptikud kõhklevad väidete täepärasuse suhtes. Et nende suid sulgeda, tellis ettevõte sõltumatud mõõtmised mainekalt VTT Tehniliste Uuringute Keskuselt.
Katsed jäises rahus ja kuumuses
VTT laborites ei tehtud Donut Battery’le mingeid järeleandmisi. Katse oli lihtne ja karm: akuelement tõsteti alumiiniumprofiilile, suruti terasplaadi vahele (et vältida juhuslikke kuumi punkte) ning pisteti ahju.
Esmalt mõõdeti aku mahutavust toatemperatuuril, et luua võrdlusmoment. Seejärel keerati kuumust juurde – kõigepealt 80 °C ja siis suisa 100 °C ehk tavalisele vee keemistemperatuurile.
Paljud akud oleksid sellises olukorras juba ammu üles öelnud, kuid Donut Labi tehnoloogiajuht Ville Piippo märkis, et nende aku jaoks on see ikka veel loomulik keskkond. Pärast kahetunnist stabiliseerumist neis ekstreemsetes oludes hakati akut tühjendama, et näha, kui palju energiat sealt tegelikult kätte saab.
Füüsikaseadused mängivad kaasa
Tulemused, mis on kättesaadavad I Donut Believe veebilehel, panid kulmu kergitama ka kõige suuremad kahtlejad. Selgus, et kuumuses ei püsinud aku mitte lihtsalt elus, vaid muutus natuke tõhusamaks: