Politico hinnangul oli mõlemat näha Kremli veebilehele postitatud lühikeses avalduses, milles Putin mõistis Khamenei tapmise hukka kui „mõrva /…/, mis pandi toime inimmoraali ja rahvusvahelise õiguse kõiki norme küüniliselt rikkudes“.
See oli tugevam reaktsioon kui pärast teise Venemaa liitlase, Venezuela presidendi Nicolás Maduro vangi võtmist USA poolt, märgib Politico. Ometi ei maininud Putin nimepidi riike, mis Khamenei tapmise taga olid.
Venemaal kutsus Khamenei surm esile võrdlusi ühe teise diktaatori langemisega. Mobiiltelefoniga filmitud video Liibüa endise valitseja Muammar Gaddafi surnuks peksmisest pärast 2011. aasta NATO juhitud sissetungi viis Putini Vene ajakirjaniku Mihhail Zõgari sõnul ajurabandusele lähedasse seisundisse.
„Nad näitasid kogu maailmale, kuidas ta tapeti, üleni verisena,“ ütles nähtavalt tige Putin tollal televisioonis üle kantud pressikonverentsil. „Kas see on demokraatia?“
2012. aasta mais, mitte kaua pärast Gaddafi kukutamist, naasis Putin pärast vahepeal peaminister olemist presidendiametisse. Tema ilmne missioon oli läänest lahku lüüa ja juurida välja kodused teisitimõtlejad, keda ta süüdistas katsetes teha koostööd Venemaa vaenlastega, et saavutada režiimivahetus, kirjutab Politico.
„See oli just Gaddafi surm, millest sai Venemaa poliitikas pöördepunkt – nii välis- kui ka sisepoliitikas,“ kirjutas Berliinis asuva Carnegie Venemaa Euraasia Keskuse vanemteadur Aleksandr Baunov.
Seda, et USA ja Euroopa lubasid riigijuhi nii jõhkralt maha võtta, pidas Putin reetmise tipuks, märkis Baunov.
Aastate möödudes on Putin langenud üha sügavamasse isolatsiooni.
COVID-i pandeemia ajal nõuti nii välisriikide juhtidelt kui ka Vene ametiisikutelt, et nad hoiaksid Putinist mitme meetri kaugusele. Kohtumised tavaliste inimestega on hoolikalt lavastatud.
Surnud Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi nimetas Putinit „punkrivanaisaks“.
Venemaa liitlaste Maduro ja Khamenei järjest mahavõtmine on sundinud mõningaid Kremli-meelseid kommentaatoreid rikkuma kirjutamata reeglit, et USA presidenti Donald Trumpi avalikult ei kritiseerita, kirjutab Politico.
Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev kirjutas, et USA rünnak Iraani vastu paljastas Trumpi „tõelised värvid“.
Esipropagandist Vladimir Solovjov süüdistas USA-d kiskja moodi käitumises, diplomaatia kasutamises, et „meelitada saak valvsust kaotama, enne kui hambad kõrri lööb“.
„Kas me mõistame, et jutt Iraanist on ka jutt Venemaast?“ küsis Solovjov.
„Ükshaaval meie liitlased süstemaatiliselt kõrvaldatakse,“ kirjutas Dugin. „On selge, kes on järgmine, ja on selge, mida läbirääkimised sellise vaenlasega tegelikult tähendavad.“
Kremli-meelne väljaanne Segodnja avaldas arvamusloo pealkirjaga „Kuidas nad kavatsevad meid tappa“.
Kremli toon on diplomaatilisem.
Päev pärast seda, kui Putin oli Khamenei tapmise hukka mõistnud, väljendas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov „sügavat pettumust“, et USA-Iraani läbirääkimised nurjusid, aga „hindas kõrgelt“ USA jõupingutusi vahendada Ukraina rahu.
Politico hinnangul on sõnum selline, et Putin ei lase oma tunnetel Iraani kohta eesmärke Ukrainas segada.
„Tema suurim relv konfliktis on olnud Trumpi administratsiooni valmisolek ja võime panna surve Ukrainale ja eurooplastele,“ ütles Londoni King’s College’i Venemaa poliitika professor Sam Greene. „Ja nii ei ole tema jaoks absoluutselt mingit põhjust sellest relvast loobuda.“
„Putin ei kavatse riskida oma isikliku julgeolekuga, oma režiimi julgeolekuga või oma nägemusega Venemaa riiklikust julgeolekust, et paljastada oma kael iraanlaste, põhjakorealaste, hiinlaste või kelle iganes muu aitamiseks,“ ütles Greene.
Moskva jaoks on Iraani kriisil Politico sõnul ka erinevaid positiivseid külgi, sealhulgas kõrgema nafta hinna, Euroopa ja USA erimeelsuste ja Washingtonis Ukraina vastu tähelepanu kadumise väljavaade.
Trumpi tegevus aitab lisaks kinnitada Putini narratiivi lääne hegemoonia ohtlikkusest.
Lisaks sellele on Putinil erinevalt Gaddafist ja Khamaneist tuumarelv.
Politico kirjutab aga, et tuumarelv ei kaitse siseohtude eest, mistõttu võib diktaatoritest kolleegide langemine tugevdada Putini hirme, aga need ei keskendu niivõrd NATO rakettidele, kuivõrd paleeintriigidele.
Greene’i sõnul teab Putin sama hästi kui kestahes muu, et diktaatorid, kes on koondanud nii palju võimu kui tema ja nii kaua, kipuvad lahkuma ametist ühel kahest viisist.
„Kas vahi all või kastis,“ ütles Greene.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (14)