Enne seda teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et Ukraina rahutagamisjõududega on valmis liituma 26 riiki, kes tagaksid sõjalise kohaloleku maal, merel ja õhus. Küsimusele, kas see tähendaks uue Vene agressiooni vastu võitlemist, vastas Stubb jaatavalt, märkides, et see käib julgeolekutagatise definitsiooni juurde.
„Julgeolekutagatised on olemuselt heidutus, selline heidutus peab olema usutav ja usutavuse saavutamiseks peab see heidutus olema jõuline,“ ütles Stubb. „Ja see tähendab ka strateegilist kommunikatsiooni – nii et meie julgeolekutagatised ei oleks rajatud õhule, vaid oleksid reaalsed julgeolekutagatised ja ka Venemaa teaks seda.“
Samuti nentis ta, et Venemaa presidendi Vladimir Putini praeguse hoiaku tõttu ei ole rahu veel lähedal. „See sõda on tema jaoks liiga suur, et seda kaotada,“ ütles Stubb. „Loodetavasti tuleb ta kõnelustelaua taha pigem varem kui hiljem, aga praegu olen üsna pessimistlik.“
Stubb märkis maailmapoliitikast rääkides, et tema töö on läbi saada USA presidendiga, kes too ka ei oleks. „Välispoliitika põhineb alati kolmel sambal: väärtused, huvid ja jõud,“ lisas ta. „Väikeriikidel on ainult väärtused ja huvid, aga jõu asemel võib meil olla mõju.“
Reedel tehtud eraldi avalduses mõistis Stubb hukka Eesti õhuruumi rikkumise Venemaa poolt. „Seisame oma naabri ja liitlase Eesti kõrval,“ kirjutas Stubb portaalis X. „NATO ja liitlased reageerisid kiirelt ja otsustavalt.“
Stubb lisas, et juhtumit ei tohiks vaadata isoleeritud intsidendina, vaid Venemaa viimase käitumise osana. „Eesti taotletud [NATO] artikli 4 konsultatsioonide käigus kindlustame ühise arusaama olukorrast ja arutame edasisi samme,“ märkis ta. „Osana meie reaktsioonist on juba käivitatud operatsioon Eastern Sentry. Samuti suurendatakse survet Venemaa sõjapidamisvõimele EL-i jõulises 19. sanktsioonipaketis.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (3)