Kuigi väin on navigatsiooniks avatud ja hiiglaslikud naftatankerid ning LNG-alused rühivad endiselt läbi 33-kilomeetrise pudelikaela, ei ole tegemist tavapärase tööpäevaga. Olukorda piirkonnas kirjeldatakse kui „halli tsooni konflikti“, seisundit, kus rahu ja sõja piir on muutunud märkamatuks.
Sõjalaevade vari tankerite kohal
Erinevalt rahulikest aegadest ei liigu kaubalaevad täna üksi. USA ja tema liitlaste mereväeüksused on piirkonnas märgatavalt kohalolu suurendanud, viies läbi operatsioone, mis meenutavad 1980. aastate „tankerite sõda“. Sõjalaevade eesmärk on pakkuda tsiviilalustele turvatunnet, kuid samal ajal jälgivad Iraani revolutsioonilise kaardiväe kiirkaatrid ja droonid igat nende liigutust.
„Kõik pooled mängivad praegu kassi-hiire mängu,“ nendivad julgeolekuanalüütikud. Iraan on andnud selgelt mõista, et kui nende majanduslik survestamine jätkub, on neil „päästikule vajutamiseks“ piisavalt hoobasid. Väina täielik sulgemine on nende suurim ja viimane trump.
Hinnasurve, mida me veel ei näe
Kuigi füüsiliselt pole ühtegi laevateed miinide või vrakkidega suletud, on väin blokeeritud majanduslikult. Kindlustuspreemiad on teinud hüppelise tõusu, mis tähendab, et iga barrel naftat ja iga kuupmeeter gaasi, mis sealt täna läbi liigub, on juba kallim kui eile. See on varjatud maks, mis jõuab mõne aja pärast Eesti tanklatesse ja küttearvetele. Hea on see, et gaasi kasutamise tippaeg hakkab Euroopas läbi saama.
Märtsi algus oli seatud diplomaatiliseks tähtajaks uue leppe sõlmimiseks USA ja Iraani vahel. Kuna selget läbimurret pole toimunud, on turgude närvilisus haripunktis. Iga raadiosidesse paisatud hoiatus või tundmatu drooni ilmumine tankerite kohale võib vallandada ahelreaktsiooni, mis lennutab hinnad kontrollimatult üles.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (8)