Päristalv saabus tänavu üsna hilja. Püsiv lumikate tekkis 28.–30. detsembril, mil külmem õhumass jõudis üle Eesti. Just püsiva lumikatte tekkimisega loetakse klimaatilise päristalve algust. Lumi püsis suuremas osas Saaremaast veebruari lõpuni, kuid Sõrve poolsaarel jõudis lumikate veebruari viimaseks päevaks kaduda.
Talve keskmine õhutemperatuur Eestis oli –4,5 °C, mis jääb alla tavapärase –2,6-kraadise normi. Kõige külmemaks osutus veebruar, mil Eesti keskmine õhutemperatuur langes –8 kraadini. Saaremaa lõunaosas paiknev Sõrve oli siiski kogu talve keskmisena üks soojemaid paiku: seal mõõdeti keskmiseks õhutemperatuuriks –1,6 °C, samas kui norm on –0,1 °C.
Sademeid oli talve jooksul samuti tavapärasest vähem. Kõige kuivem oli talv Vilsandi rannikujaamas, kus kolme kuu jooksul mõõdeti sademeid kokku 54 millimeetrit ehk vaid 42 protsenti tavapärasest. Vilsandi normiks on 129 millimeetrit.
Päikesepaistet oli seevastu rohkem kui tavaliselt. Talve jooksul paistis Eestis päikest kokku 154 tundi, mis on 131 protsenti normist. Kõige päikesevaesem kuu oli detsember, mil Eesti keskmisena kogunes päikesetunde vaid 18 tavapärase 21 asemel.
Saaremaa rannikujaamade mõõtmised näitasid päikesetundide osas märkimisväärseid erinevusi. Kõige vähem paistis päikest Sõrve rannikujaamas, kus kolme talvekuu peale kogunes 136 päikesetundi. Kõige päikeselisem oli aga Roomassaare rannikujaam, kus päikest nähti kokku 175 tunni jagu.
Talve kõige tugevam torm jõudis Eestisse detsembri viimastel päevadel, 27.–28. detsembril. Rannikualadel ulatusid tuuleiilid üle 30 meetri sekundis. Vilsandil mõõdeti 28. detsembril maksimaalseks iiliks 31,0 m/s. Torm murdis puid ja viis mõnel pool majadelt katuseid.
Jaanuaris ja veebruaris nii tugevaid tuuli enam ei esinenud ning tuuleiilid jäid alla 25 m/s. Veebruari tugevamad puhangud mõõdeti taas Sõrve rannikujaamas, kus 27. veebruaril ulatus tuul 23,2 meetrini sekundis.