Iraani isemõtlejast endine president Mahmoud Ahmadinejad. Foto: Asmaa Waguih
Khamenei läks hiljem Ahmadinejadiga tülli ja hoiatas teda 2017. aastal, et ta uuesti presidendiks ei kandideeriks. Ahmadinejad ei kuulanud teda, kuid hiljem keelati tal kandideerida.
Pärast karmikäelise presidendi Ebrahim Raisi surma 2024. aasta helikopteriõnnetuses jätkas Khamenei kulisside taga manööverdamist. Kui presidendiks valiti reformimeelne Masoud Pezeshkian, keelas Khamenei tal kohe sanktsioonide leevendamiseks Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi pidada ning kõrgeim juht kasutas oma mõjuvõimu, et nurjata tema majandusreformide kava.
Ja kui 2025. aasta lõpus puhkesid majandusraskuste tõttu uuesti rahutused, andis Khamenei jälle käsu need ükskõik mis vahenditega maha suruda.
Plekke täis pärand
Tänu põhiseadusega talle antud volitustele oli Khameneil erakordselt suur kontroll ka Iraani välispoliitika üle. Nagu tema mentor Khomeini, toetas ka tema vankumatut vastupanu sellele, mida režiim pidas «lääne imperialismiks».
Samuti oli Khamenei üks Iraani piirkondliku varisõja strateegia peaarhitekte – ta rahastas selliseid relvarühmitusi nagu Hezbollah, Hamas, huthid ja teised, et Iraani sõjalisi eesmärke saavutada.
Aeg-ajalt oli Khamenei valmis tegema koostööd ka läänega – näiteks pidama Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi Iraani uraanirikastamise programmi üle.
Iraanlased avaldasid 2013. aastal inimketis toetust riigi tuumaprogrammile. Foto: Chavosh Homavandi/AFP/Scanpix
Donald Trumpi esimese administratsiooni ajal (2017–2021) pöördus Khamenei aga tagasi jäiga läänevastase hoiaku juurde. Tema valitsus mõistis raevukalt hukka Trumpi otsuse tühistada 2015. aasta tuumalepe, kehtestada uuesti Iraani energiasektorile majandussanktsioonid ning tappa revolutsioonilise kaardiväe Qudsi eriüksuse juht Qassem Soleimani.
Pärast Trumpi ametisse naasmist 2025. aastal muutus Iraan veelgi nõrgemaks. Ja Khamenei läänevastane hoiak hakkas paistma üha sisutumana. Iraani kaotus eelmise aasta 12‑päevases sõjas Iisraeliga hävitas viimsegi legitiimsuse, mis tema režiimile veel oli jäänud.
Khamenei läänevastane hoiak hakkas paistma üha sisutumana. Iraani kaotus eelmise aasta 12‑päevases sõjas Iisraeliga hävitas viimsegi legitiimsuse, mis tema režiimile veel oli jäänud.
Järgnenud kuudel valitses Khamenei üha enam kibestuvat rahvast, kes tundis vastumeelsust nii Iraani poliitilise süsteemi kui ka selle juhtide suhtes. 2025.–2026. aasta meeleavaldustel nõudsid mõned avalikult Khamenei surma.
Kui Khomeini 1989. aastal suri, kogunes tema riiklikule matusele miljoneid inimesi. Leinajad kiskusid ta kirstust välja ja tormasid haarama pühasid mälestusesemeid.
Kuigi Khamenei oli ametis kauem, ei tunne iraanlased tema surma pärast tõenäoliselt sama suurt leina.
This article was originally published on The Conversation.