Keskkonnaagentuuri andmeil oli ka 2026. aasta veebruar, sarnaselt jaanuarile, viimaste aastate kõige külmem ning keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes -8 kraadi. Viimati oli veel külmem 2012. aasta veebruaris kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -8,7 kraadi.
Krõbedad külmakraadid kasvatasid ka elektritarbimist ja elektrihindasid. Nii kõrget elektrinõudlust pole varem veebruaris Eesti turul nähtud. Kõrge tarbimisega käivad käsikäes ka kõrged hinnad, eriti kui madala hinnaga kohalikku elektritootmist on puudu. Veebruarikuu keskmiseks elektrihinnaks kujunes 15,5 senti kilovatt-tunni eest, mis on peaaegu sama kui jaanuaris (15,4 s/kWh) ning mullu veebruaris (15,2 s/kWh).
Mis mõjutas hinda veebruaris?
Elektritarbimine oli Eestis veebruaris ebatavaliselt kõrge – põhjuseks külmast tingitud suurenenud küttevajadus ning majanduse jätkuv elektrifitseerimine. Võrreldes veebruari elektri tarbimismahtu viimase 10 aasta veebruarikuude keskmisega oli tänavune tarbimine Eestis lausa 14% kõrgem (745 GWh vs 847 GWh). 2025. aasta veebruarist tarbisime 17% rohkem.
Olukorras, kus elektrinõudlus on kasvanud, on Balti riikides jätkuvalt puudu kaasaegsest ja konkurentsivõimelisa hinnaga elektritootmisest. Praktikas tähendab see, et Eesti ja teised Balti riigid on sunnitud toetuma rohkem ebaefektiivsele fossiilkütustel põhinevale tootmisele – ligi 35% Eesti tarbimisest kaeti kohaliku fossiilse energiatootmisega.
Samal ajal olid hinnad kõrged ka mujal Euroopas, mistõttu ei viinud ka importelekter meie hinda allapoole. Tavaliselt aitab import hindu alandada siis, kui meie peamistes partnerriikides, Soomes (Estlinki kaudu) ja Rootsis (Leedu kaudu), jagub piisavas mahus soodsama hinnaga elektritoodangut – eelkõige tuule- ja hüdroenergiat, aga ka taskukohast tuumaenergiat. Veebruaris püsis aga tarbimine kogu Läänemere piirkonnas ühtlaselt kõrgel, mistõttu soodsast elektrist jäi puudu ka naabritel ning hinnaleevendus praktiliselt Eestisse ei jõudnudki.
Võrreldes eelmise aasta veebruariga oli kogu Baltikumi tuuleenergiatoodang tänavu pea 89% kõrgem. See on eelkõige tingitud tuuleolude normaliseerumisest (eelmise aasta veebruar oli erakordselt tuulevaikne) ja aasta jooksul lisandunud tootmisvõimsustest.
Tuuleenergia kattis veebruaris viiendiku Baltikumi tarbimisest ning hoidis tuulistel tundidel kallima hinnaga jaamad turult eemal. Ilma tuuleenergiata oleksid veebruari elektrihinnad kujunenud veelgi kõrgemaks. Samas pole tuuleenergia tootmisvõimsusi veel regioonis piisavalt, et tuuliste ilmadega kõrgeid tarbimismahtusid katta.
Mida oodata märtsis?
Enefiti energiakaubanduse analüütiku Karl Joosep Randveeri sõnul hakkavad kevade saabumise märgid peegelduma ka Baltikumi energiaturgudel. „Elektriturud on tugevalt sesoonsed ning soojemate ilmade ja pikemate päevade saabumine mõjutab taastuvelektri tootmist nii Eestis kui ka ümbritsevas piirkonnas,“ selgitab ta.
Randveeri sõnul on tuuleenergia tootmine küll aastaringselt muutlik, kuid päikeseenergia muutub alates märtsist märksa prognoositavamaks, kuna päevad pikenevad. „Seetõttu võib märtsis oodata päikeseenergia tootmise kasvu võrreldes jaanuari ja veebruariga,“ ütleb analüütik. Tema sõnul aitab see päevaseid elektrihindu allapoole tuua, sest odav päikeseelekter jõuab võrku nii Baltikumis kui ka mujal Euroopas. „Keskpäevastel tundidel tähendab see kogu piirkonna turule soodsa hinnaga tootmist.“
Samuti tähendab külma taandumine Randveeri sõnul Euroopa küttevajaduse vähenemist. „See leevendab survet fossiilsetele tootmisüksustele ning suurendab taastuvenergia osakaalu tavapärase Eesti tarbija energiaportfellis,“ märgib ta.
Analüütik tõi välja ka hüdroenergia mõju. Tema sõnul püsis hüdroenergia toodang talvel tugeva külma tõttu madalal, kuid kevade saabudes ja lume sulades algab tavaliselt suurvee periood. „See kasvatab hüdroenergia tootmist nii Põhjamaades kui ka Läti hüdrojaamades ning aitab ka elektrihindu allapoole suruda,“ ütleb Randveer. Lisaks mõjutavad hindu tema sõnul jätkuvalt tuuleolud Balti- ja Põhjamaades ning see, kui palju soodsamat taastuvelektrit jõuab piirkonda piiriüleste elektriühenduste kaudu.
Oluliseks mõjuriks peab Randveer jätkuvalt ka geopoliitikat, eeskätt gaasiturgude kaudu. „Kui Lähis-Idas, eriti Hormuzi väinas, pinged püsivad või süvenevad, võivad gaasihinnad kiiresti tõusta,“ selgitab ta. Tema sõnul on märtsi algus hinnatõusu juba toonud ning pingete püsimisel võib see trend jätkuda. „Gaasi hinnatõus kandub automaatselt üle ka Euroopa elektrihindadesse, kuna gaasil töötav elektritootmine muutub kallimaks.“
Randveer lisab, et gaasi kallinemine mõjutab ka neid riike, kus gaasi otsene kasutus ei ole suur. Gaasi kallinemine tõstab piirkondlikke elektrihindasid ning kandub ühenduste kaudu edasi ka Balti turule.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (147)