Venemaa Saraatovi oblasti kahte suurimat linna tabas ööl vastu neljapäeva Ukraina võimas õhurünnak, mida oblasti juht nimetas aasta suurimaks.

Saraatovit ja selle naaberlinna Engelsit, kus asub Vene strateegiliste õhujõudude lennuväli, raputas üle kuuekümne võimsa plahvatuse. Samal ajal kui kohalikud võimud püüdsid elanikke rahustada, möllasid piirkonnas tulekahjud ja mõned rajoonid jäid elektrita, kirjeldas toimunut Ukraina uudistekanal RBK-Ukraina neljapäeva varahommikul Vene meediale viidates.

Droonirünnak algas umbes kell 23.00 ja kestis mitu tundi. Pealtnägijate sõnul oli taevas linnade kohal sõna otseses mõttes plahvatustest ja õhutõrjetegevusest valge. Kohalikud elanikud loendasid vähemalt 60 plahvatust.

Rünnaku tagajärjel puhkes ühes Saraatovi rajoonis ulatuslik tulekahju, mida ei saadud mitu tundi kontrolli alla. Nii Saraatov kui selle vastas, Volga jõe teisel kaldal asuv Engelsi linn jäid kahjustatud elektriliinide tõttu osaliselt elektrita.

Oblasti kuberner Roman Busargin nimetas rünnakut aasta suurimaks. Ametlike teadete kohaselt sai kolm inimest surma ja kahjustada sai ka tsiviilinfrastruktuur.

Kuigi Venemaa kaitseministeerium teatas 48 drooni allatulistamisest, väidavad Ukraina allikad, et tabati regiooni kahte tähtsaimat objekti.

Nii sai tabamuse Saraatovi naftatöötlemistehas, kus puhkes ulatuslik tulekahju.

Rünnati ka Engels-2 lennuvälja, kus on Venemaa strateegiliste pommitajate Tu-95MS baas.

Ukraina on valmis olukorra paranemisel kolmepoolseks kohtumiseks

Ukraina on valmis rahukõneluste uueks vooruks USA ja Venemaaga niipea, kui julgeolekuolukord seda võimaldab, teatas kolmapäeval oma igaõhtuses videopöördumises president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski arutas suhtlust Ameerika poolega Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Rustem Umeroviga ning rõhutas Ukraina valmisolekut kolmepoolseks diplomaatiliseks tööks kohe, kui julgeolekutingimused seda võimaldavad.

“Rääkisin Rustem Umeroviga tema suhtlusest Ameerika poolega. Jätkame suhtlust Ühendriikidega praktiliselt igapäevaselt,” sõnas riigipea.

Presidendi sõnul ei ole praegu Iraani ümber toimuva olukorra tõttu vajalikke signaale kolmepoolse kohtumise pidamiseks.

“Kuid niipea, kui julgeolekuolukord ja laiem poliitiline kontekst lubavad meil kolmepoolset diplomaatilist tööd jätkata, siis seda ka tehakse. Ukraina on selleks valmis,” rõhutas Zelenski.

Samuti tänas riigipea luuret, presidendikantseleid ja teisi teenistusi astutud sammude eest, mis teevad võimalikuks edasised vangidevahetused.

“Töötame selle nimel, et tuua kõik oma inimesed Venemaa vangistusest koju. Loodame headele uudistele,” sõnas Zelenski.

Riigipea pidas kolmapäeval ühtlasi ülemjuhataja peakorteri koosoleku, mille käigus arutati rindel valitseva olukorra, aktiivsete operatsioonide tagamise ja riigikaitsega seotud küsimusi, edastas uudistekanal Ukrinform.

“Pidasin peakorteri koosoleku rinde, Ukraina aktiivsete operatsioonide tagamise ja meie kaitsega seotud küsimustes,” ütles Zelenski.

Riigipea rõhutas, et Ukraina positsioonid rindejoonel, kaitsetootmine ja võime nurjata Venemaa plaane moodustavad riigi tugevuse vundamendi suhetes võtmepartneritega ning tugevdavad Ukraina diplomaatiat.

“Tänan iga Ukraina sõdalast, kes tagab Ukrainale tõeliselt tugevad positsioonid,” toonitas president.

Zelenski sõnul anti koosolekul vastavad juhised kaitseminister Mõhhailo Fedorovile ja väejuhatusele.

Ukraina riigipea märkis varem päeval, et Venemaa väed on teatud rindelõikudes nõrgemaks jäänud.