Põhikoolis plaanitakse kunsti- ja tehnoloogiaainetes ning kehalises kasvatuses võtta kasutusele üksnes arvestuslik hindamine. Samuti on kavas oluliselt suurendada valikainete mahtu, kuid ministeeriumi hinnangul tulevad need millegi muu arvelt.
Ministeerium soovib tutvustada uue õppekava esimest versiooni õpetajatele augustis ning võtta see vastu 2035. aastal.
Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi koolijuht Jüri Käosaar ütle, et nemad juba rakendavad 1.–3. klassini kõigis õppeainetes kujundava hindamise põhimõtteid. «Õpetaja annab suulist ja kirjalikku tagasisidet, tunnustades edusamme ning juhtides tähelepanu vajakajäämistele, aga hindeid ei pane,» selgitas ta. «4.–9. klassini kasutatakse loov- ja oskusainetes – kunstiõpetuses, käsitöös ja kodunduses, tehnoloogiaõpetuses, muusikas, liikumisõpetuses – ja valikainetes mitteeristavat hindamist: arvestatud (AR+, AR) ja mittearvestatud (MA).»
Käosaare sõnul tähendab see, et muudatused ei too neile kaasa lisakohustusi. «Asjaolu, et kaob kohustus õppeastme lõpus kujundava hindamise hinnanguid ümber arvutada viie palli süsteemi, vähendab kindlasti mõningal määral halduskoormust,» lausus koolijuht, kelle hinnangul annab läbimõeldud sõnaline tagasiside lapsele palju selgema pildi tema tugevustest ja arenguvajadustest kui numbriline hindamine.