E-sigarettide ja nikotiinipatjade tarvitamine noorte seas on Eestis jõudnud tasemeni, mis teeb murelikuks nii tervishoiutöötajad kui lapsevanemad. Olukord on tõsine, kuid noorte käitumist ei muuda hirmusõnumid, vaid usalduslik suhe ja järjepidev selgitustöö.
Hiljutine rahvusvaheline kooliõpilaste riskikäitumise uuring, mille viis läbi 37 riiki koondav teadusvõrgustik ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs), näitab, et Eesti 15–16-aastaste seas on e-sigareti kasutamine üks Euroopa kõrgemaid. Meist eespool on vaid Ungari ja Slovakkia.
Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õde Kätlin Laas ütleb, et see statistika kinnitab seda, mida koolides igapäevaselt nähakse. «Õpilased tarvitavad järjest varasemas eas ja aina sagedamini erinevaid nikotiinitooteid. Erinevalt mõnekümne aasta tagusest ajast, kus turul olid ainult tavasigaretid, on praegustel lastel ja noorukitel palju rohkem ahvatlusi, eeskätt just e-sigarettide ja nikotiinipatjade näol.»
Hirm ei kasvata vastutust
Olgugi et üldjuhul ollakse teadlikud nikotiini negatiivsest mõjust tervisele, paneb kooliõde Laas südamele, et kurjaga ja ähvardamisega noori positiivses suunas mõjutada ei saa. Teismeiga on aeg, kus käskudele ja keeldudele tekib kergesti vastureaktsioon. «Hirm võib tekitada ajutise reaktsiooni, kuid ei kujunda püsivat ja teadlikku valikut. Loengud stiilis «see rikub su kopsud ära» või šokeerivad pildid ei muuda teismelise käitumist. Noored teavad üldiselt, et tegemist ei ole tervisliku tootega. Probleem ei ole teadmiste puudumises, vaid põhjustes, miks nad seda siiski proovivad või kasutavad,» selgitab Laas.