Aleksandar Boričić

Ta sündis 24. mail 1948 Belgradis. Boričić alustas võrkpalliga 1962. aastal OK Crvena Zvezda mängijana ning hiljem sama klubi treeneri ja peadirektorina. Oma mängijakarjääri jooksul kuulus ta Jugoslaavia koondisse, mille koosseisus pidas 103 kohtumist.

Nii mängija kui ka treenerina OK Crvena zvezda ridades võitis ta viis riigi meistritiitlit ja kuus riiklikku karikat. Tema rahvusvahelist karjääri iseloomustasid ka karikad, sealhulgas pronksmedal 1975. aasta koduväljakul toimunud Euroopa meistrivõistlustel ja kolmas koht 1986. aasta CEV karikavõistlustel, kus ta juhtis peatreenerina Crvena Zvezda naiskonda.

Ta oli Jugoslaavia Võrkpalliliidu 20. ja viimane president (20. juuni 1992 – 4. veebruar 2003), seejärel Serbia ja Montenegro Võrkpalliliidu esimene ja ainus president (4. veebruar 2003 – 22. juuni 2006) ning Serbia Võrkpalliliidu esimene president (22. juuni 2006 – 7. mai 2016). Ta oli Euroopa Võrkpalliliidu (CEV) president 17. oktoobrist 2015 kuni 24. augustini 2024.

Aleksandar Boričić oli Jugoslaavia Olümpiakomitee liige ja asepresident kuni aastani 2000, mil ta valiti Belgradi Spordiliidu presidendiks. 2001. aastal sai temast CEV juhatuse liige ja asepresident ning meediakomisjoni president. 1998. aastal asutas ta Balkani Võrkpalliliidu (BVA) ja temast sai selle esimene president.

Aasta hiljem, 1999. aastal, valiti ta Rahvusvahelise Võrkpalliliidu (FIVB) arengukomisjoni liikmeks, kus ta teenis kuni 2002. aastani, mil temast sai FIVB haldusnõukogu liige. Samal aastal valiti ta Spordiseltsi Crvena Zvezda presidendiks. 2006. aasta FIVB maailmakongressil valiti ta FIVB täitevkomitee liikmeks ja FIVB asepresidendiks. CEV presidendi ametiajal oli ta FIVB teine ​​tegevasepresident.

Autasud

Belgradi ülikooli spordi- ja kehakultuuriteaduskonna spordi auprofessori tiitel (2012)

Serbia spordiliidu eriline tunnustus (2014)

Serbia olümpiakomitee poolt olümpialiikumise tugevdamisse eriliste saavutuste ja elutööpanuse eest antud „Olümpiasüda – kindral Svetomir Đukić“ trofee (2019)

Rahvusvahelise Võrkpalliliidu kõrgeim autasu, FIVB suurrist (2022).