Möödunud nädala arenguid Ukrainas iseloomustas lahingutegevuse intensiivsuse üldine vähenemine võrreldes sellele eelnenud nädalaga, Ukraina vägede edukas tegevus rinde lõunaosas ning kaugmaa-täpsuslöökide jätkumine. Selle kõige taustal kõlas Venemaa retoorika, mille kohaselt Moskva ei sea püstitatud eesmärkide saavutamisele sõjas mingeid tähtaegu, ning väited, et Ukrainat toetava tahtekoalitsiooni riigid ei suuda midagi muuta. Samuti kõlasid Venemaa poolt süüdistused, et Euroopa riigid soovivad anda Ukrainale tuumarelva, et Venemaa kaotaks sõjas.
Möödunud nädalal toimus alla 160 lahingukokkupõrke ööpäevas, mis näitas kahanemise märke. Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski (Donetski oblasti) ja Huljaipole (Zaporižžja oblasti) suunal, millele järgnesid Kostjantõnivka, Slovjanski, Lõmani (kõik kolm Donetski oblasti) ja Oleksandrivka (Dnipropetrovski oblasti) suunad. Venemaa väed edenesid peamiselt Donetski oblastis Pokrovski, Slovjanski ja Kostjantõnivka suunal. Ukraina väed sooritasid suurema ja eduka vasturünnaku Oleksandrivka suunal (Dnipropetrovski oblastis) ning jätkasid aktiivset kaitset muudel suundadel. Möödunud nädalal vabastasid Ukraina väed 16 km2 territooriumit rohkem, kui kaotasid. Seega on lõppenud veebruar pärast 2023. aasta suvist pealetungi esimene kuu, mille jooksul vaba Ukraina territoorium suurenes. Veebruari jooksul suutis Venemaa vallutada alla 130 km2 Ukraina territooriumit, mis on väikseim edasiliikumine pärast 2024. aasta juunit.
Ukraina tegevuse edule aitasid kaasa – ja sellest on olnud juttu ka varem – probleemid, mis tekkisid Vene üksuste juhtimises, kui kadus võimalus kasutada Starlinki ja mõnesid sotsiaalmeediakanaleid. Samuti jätkuvad Venemaa relvajõudude probleemid isikkoosseisu värbamisega ning ilmade paranemine suurendab Ukraina drooniüksuste tegevuse tulemuslikkust.
Venemaa jätkas möödunud nädalal Ukraina kriitilise taristu ründamist. Kasutatud ründevahendite hulk (1200 drooni ja 40 raketti) oli summaarselt suurem kui eelnenud nädalal, kuid välja tulistatud rakettide arv jäi eelmise nädala kogusest ligi neljandiku võrra väiksemaks. Juba „traditsiooniliselt“ toimus suur õhurünnak ööl vastu rahuläbirääkimiste järjekordse vooru algust ja selle käigus lasti Ukraina pihta üle 400 drooni ja 39 raketti. See oli veebruaris juba neljas suur õhurünnak, milles kasutati üle 400 ründevahendi. Venemaa rünnaku sihtmärkideks olid Ukraina energeetika-, transpordi- ja tsiviiltaristu objektid. Veebruaris alustas Venemaa ka Ukraina linnade veevärgiobjektide ründamist. Venemaa uueks kaugmaa-täpsuslöökide sihtmärgiks on kujunemas Ukraina transporditaristu ja raudteede veerevkoosseis. Venemaa on rünnanud Ukraina raudteetaristust ja ronge märtsi algusest 18 korda.
Sellegipoolest on Ukraina suutnud vastu pidada ja üle elada kõige raskema sõjatalve. Ukraina energeetikaministri sõnul tootis riik enne Krimmi ja Ida-Ukraina alade okupeerimist 54 GW elektrienergiat, enne täiemahulise sõja algust 2022. a 32 GW ja 2026. aasta kevadel 10 GW elektrienergiat. Talviste tippkoormustega toimetulekuks vajas Ukraina 18 GW elektrienergiat ja see annab ettekujutuse, millised raskused tuli Ukrainal lõppeval talvel oma jõudude ja toetajariikide abiga ületada. Tähtsaim õppetund toimunust on vajadus paremini kaitsta energiataristu objekte nii aktiivsete kui passiivsete meetmetega ning hajutada tootmisvõimsusi.
Ukraina viimase nädala kaugmaa-täpsuslöökide sihtmärkideks olid Venemaa kütusetööstuse ja -taristu objektid Krasnodari krais ja Novorossiiski sadamas. Novorossiiskis rünnati ka Musta mere laevastiku laevu, mis olid sinna Krimmist üle kolinud. Kirovi oblastis oli rünnaku sihtmärgiks keemiatehas ning energiataristut rünnati Krasnodari krais ja Belgorodi oblastis. Ukraina kaugmaa-täpsuslöögid on nüüdseks kujunenud strateegiliseks mõjutusvahendiks, mis võimaldavad rünnata sihtmärke Venemaa territooriumil rohkem kui 1500 km kaugusel Ukrainast. Kuna ründevahendite tehniline sooritusvõime, arv ja valik on kasvanud, siis erinevalt aastatagusest olukorrast, kui Ukraina löögid keskendusid eelkõige Venemaa kütusetööstuse objektidele, rünnatakse praegusel ajal ka Venemaa jaoks tähtsaid sõjatehaseid ja tootmisvõimsusi ning energiataristut. Jaanuaris-veebruaris sooritatud rünnakute käigus moodustasid Venemaa kütusetööstuse objektid vaid ligi 30% kõigist rünnatud sihtmärkidest.
Oma mõju avaldab ka Lähis-Idas toimuv sõjategevus Ukrainas toimuvale sõjale. On selge, et õhutõrjevahendite ja eriti raketitõrjevõimega rakettide (eelkõige Patriot PAC-3) tarbimise järsk kasv suhteliselt konstantsete tootmisvõimsuste tingimustes vähendab nende saadavust maailmaturul. Samuti tähendab sõda Pärsia lahe piirkonnas globaalseid majanduslikke mõjusid, rahvusvahelise tähelepanu ja jõupingutuste koondumist sellesse piirkonda ning võimalik, et teiste rahvusvaheliste tulipunktide olulisuse vähenemist. Need asjaolud ei tule Ukrainale kasuks.
Teisest küljest ei tasu unustada, et sõda Ukrainas on kaasa toonud ulatusliku sõjalise innovatsiooni. Ukraina õhukaitse laseb 30% kõigist õhusihtmärkidest ning Kiievi õhukaitse 70% kaugmaa-ründedroonidest alla püüdurdroonidega. See on väga suur areng, sest püüdurdroonid on tunduvalt odavamad kui õhutõrjeraketid, neid on lihtsam toota suurtes kogustes ning Iraani Shahedide vastu on need palju kuluefektiivsemad vahendid. See avab Ukrainale võimaluse toetada Lähis-Ida riikide, aga ka lääneriikide baaside ja objektide õhukaitset regioonis ning otsida teid ülalmainitud negatiivsete mõjude tasalülitamiseks. Ukraina oskusteave ja sõjakogemused võivad osutuda väga väärtuslikuks.