„Ajalugu on näidanud, et kui toimub nii järsk hüpe La Niñalt El Niño suunas, paiskab see globaalsesse süsteemi suurel hulgal soojust. Samuti on kriitiline roll Arktika jääl. Kui Arktikas on jääd vähe (nagu praegu 2026. aasta märtsi alguses), siis suurendab see tõenäosust, et me jääme edaspidi pikemaks ajaks kas kuivemate ja kuumemate kõrgrõhkkondade (blokeeringute) või sajuste ja heitlike madalrõhkkondade mõjuvälja – nõrgem jugavool soodustab „lukustunud ilmamustreid“,“ kirjeldab Kiitsak.
Ta lisab, et arvestades El Niño globaalset soojendavat mõju, on tõenäosus siiski suurem just kuuma ja kuiva blokeeringu suunas. Juba praegu näitavad kõrgrõhkkonnad Euroopa kohal võimu.
Sünoptik toob näiteid ka mõnest analoogaastast, kus ilm on olnud sarnane nagu tänavu ning samamoodi toimus talve teises pooles/vastu kevadet stratosfääris järsk soojenemine, mille tulemusena polaarpööris nõrgenes oluliselt ja samuti toimus neil aastatel kiire üleminek El Niño faasi.
Just 1997 aasta on Kiitsaku sõnul üks parimaid näiteid kiirest faasivahetusest.
„Kevadel algas väga järsk soojenemine Vaikses ookeanis. Suvi kujunes Eestis väga kuumaks ja kuivaks, eriti juuli ja august. See oli aasta, mil paljudes jaamades mõõdeti pikaajalisi kuumarekordeid. Blokeerivad kõrgrõhkkonnad jäid nädalateks Ida-Euroopa kohale pidama.“
Ka 2002. aasta on suurepärane analoog, sest aasta alguses toimus samasugune kiire üleminek neutraalsest faasist El Niño suunas. See andis globaalsele temperatuurile selge „tõuke“. Juuli ja august kujunesid Eestis üsna kuumaks ja kuivaks blokeerivate kõrgrõhkkondade tõttu.
„Seega praegused prognoosid/trendid justkui vihjaksid pikaajalisest keskmisest soojemale ning kuivemale suvele (2025. aasta suvel sadas seevastu üsna palju – justkui üleminek ühest äärmusest teise, väga võimalik, aga pole täiesti garanteeritud). Sademete kogused ja ruumiline jaotus kipuvad olema sellistel suvedel väga ebaühtlased. Kui sajab, siis pigem lokaalselt ja korraga palju koos äikesega, millega võivad kaasneda ka muud ohtlikud nähtused, nagu tugevad tuulepuhangud, rahe jms,“ selgitab ta.