Euroopa suund peaks säilima
Kilk ei usu, et Euroopa majanduse suund puhtama tehnoloogia poole radikaalselt muutub. Suured kontsernid teevad pikki plaane ja suund säästvasse tootmisse on juba võetud. Nii näiteks valmistab Elering ette läbi Eesti Soomest Saksamaale viiva vesinikutoru ehitust. Projekt on pikaajaline, aga kuna Saksa tööstus on sellest huvitatud, siis naasmist kivisöe ja nafta juurde pole näha.
«Ma ei usu, et kaob puhta energia suund ja ka praegune hinnastamise mehhanism. Kordan siin energiaminister Andres Suti sõnu: Eesti elektrijaamadesse on vaja investeerida rohkem kui miljard eurot, aga praegune börsisüsteem ei võimalda investoreil tagasi teenida kapitalikulusid, sest hinnastatakse marginaalkulusid (kütusekulu – A. K.),» ütleb Durejko.
«Elektribörs on tehtud ühe asja jaoks, et taastuvenergia tuleks turule. Sellise otsuse teinud poliitikud on valitud demokraatlikult, mis tähendab, et see on rahva põhiline arvamus. Juhitavate elektrijaamade kapitalikulu ei tule sellise hinnapoliitikaga tagasi, investorid ei tee otsuseid ilma abimeetmeta. Nii nagu tegi Elering toetuse sagedusreservi ostmiseks,» lisab Durejko.
«Praegune regulatsioon soosib taastuvenergia võimsusi. Sellega kaasneb kaks probleemi: suvel jääb energiat üle ja hinnad lähevad väga madalale, talvel on energiat puudu, kuniks ei ole nii-öelda tuule ülekatvust ehk piisavat tuuleenergia toodangut. Teisisõnu, peame investeerima piisavalt, et talvel oleks piisavalt tuuleenergiat tarbimise katmiseks,» märgib Durejko.
Sutt lubas tuulikute miljonitoetuse valitsusse viia
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt Kiisa akupargi avamisel. Foto: Martin Pedaja
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) ütles eelmisel nädalal, et viib veel märtsis valitsusse eelnõu, millega hakatakse omavalitsustele maksma vähemalt miljon eurot toetust tuuleparkide planeeringute kehtestamise eest.
«Peaminister on välja öelnud, et valitsus hakkab maksma kohalikele omavalitsustele tuulepargi rajamise eest boonust miljon eurot,» ütles Sutt. «Märtsis jõuab boonuste pakett valitsusse.»
Sutt lisas, et pärast tuulepargi tööle hakkamist makstavad tasud omavalitsustele on samuti märkimisväärsed. «Tuulepargi hüvitisega on võimalik omavalitsusel katta püsikulusid või teha investeeringuid,» kinnitas Sutt.
«Kui jõuame NIMBY‘st FOMO‘ni, oleks päris hästi, arendajate taha ei jää uute tuuleparkide rajamine,» ütles Sutt. NIMBY tuleb ingliskeelsest väljendist «not in my back yard» – eesti keeles «mitte minu tagahoovis». FOMO tähendab «fear of missing out» – eesti keeles «hirm millestki ilma jääda».
Valitsus on varem maksnud väiksemaid preemiaid tuuleparkide planeeringute kehtestamise eest. Riigi Tugiteenuste keskus on maksnud kuni 200 000 eurot omavalitsusele tuuleenergia planeeringu kehtestamise eest.
Probleemiks on, et paljud omavalitsused ei soovi tuuleparke oma territooriumil näha. Markantseim näide pärineb Viljandimaalt, kus Mulgi vald on kohtusse pöördunud nii oma territooriumile kavandatava tuulepargi kui ka Lätti planeeritava tuulepargi vastu.
Tuuleenergia planeeringu kehtestamise eest on toetust saanud Lääneranna vald ja Pärnu linn. Lääneranna vald maksis toetussumma 50 000 eurot ametnikele preemiateks.