Koondiseaknas 17. sünnipäeva tähistav Marten-Chris Paalberg tegi alles kuu aja eest debüüdi Eesti U19 koondises. Nüüd on ta aga Jürgen Henni valikus ja ootab põnevusega, kas Karol Metsale ja Karl Jakob Heinale annab trennis säru teha.
Premium liiga tänavuse hooaja komeet on Pärnu JK Vapruse esiründaja Marten-Chris Paalberg, kes on 20 mänguga löönud 13 väravat. Sellega paigutub ta väravaküttide edetabelis napilt teisele positsioonile ning pärast koondisepausi jätkub kullaheitlus Rauno Sappineni ja teistega veel viies voorus. Paalberg usub, et esikoht võiks olla käegakatsutav ning seda toetab senine minek.
“Ma ütleks küll, jah, et olen praegu oma tippvormis. Peaaegu iga mäng tulevad väravad Eesti kõrgeimal tasemel,” rõõmustab ta. “Ma arvan, et mul on väga hea löök, suudan mõlema jalaga hästi mängida. Arvan ka, et mul on väga-väga hea väljakunägemine. Näiteks eelmine mäng Harjuga, kus [Kaspar] Laur söötis tagasi – lugesin ära ja tuligi värav,” meenutab ta Laagris olnud mängu, mis tõi lausa kaks tabamust.
Enda nõrgemaks küljeks peab Paalberg täna aga õhuvõitlusi. “Võib-olla pole mu ajastus kõige parem. Jään teinekord sinna hiljaks,” mõtiskleb ta ja lisab, et muudes elementides tunneb end üsna mugavalt.
See kõik pannakse aga peagi uuesti ja palju nõudlikumas keskkonnas proovile, sest kuu eest U19 koondises debüüdi teinud Paalbergi ootab A-koondis. Kui neil päevil hindas peatreener Jürgen Henn, et noore pärnaka kaasamine oleks rutakas otsus, siis nüüd enam mitte. Ta tõi koosseisu teatades välja, et heas väravahoos olevast Paalbergist on “praegu raske mööda vaadata”.
Paalbergi sõnul ei tulnud Henni toonased sõnad ja valik üllatuse või pettumusena. “Ma ei olnud varem mänginud isegi U19 koondise tasemel. Teadsin, et võib-olla olekski õige sealt alustada, sest muidu on äkki liiga suur hüpe. Kui siis oleks tulnud U21 koondise kutse, siis muidugi võtnuks selle ka vastu,” jätkab noortekoondisi kokku 20 korral esindanud ja seitse väravat löönud ründaja.
Päev, mil uudis tuli, venis väga pikaks
Paalbergi jaoks algas uue koondiseakna trall kahe nädala eest. Päev pärast võidukat JK Tallinna Kaleviga peetud mängu potsatas postkasti e-kiri pealkirjaga “Kutse Eesti A-koondisesse oktoobri mängudeks”. Seal seisis, et Paalberg kuulub eelnimekirja, mis oli juba suur asi. “Oi see tuli ikka väga-väga suure üllatusena,” naeratab Paalberg laialt. “Rääkisin kohe vanematele ka. Ja noh, võin öelda, et õhtu läks väga pikaks …”
See, et täna veel 16-aastane Vapruse ründaja on ka lõplikus nimekirjas, selgus tema enda jaoks päev enne valiku avalikustamist. Selle kõne tegi peatreener Henn isiklikult. “Kuulasin ära, mis ta räägib. Ise olin suhteliselt šokeeritud,” meenutab Paalberg naerulsui kõnet, kus ise sai vaevu sõnu suust.
Aga tõesti, kuidas kõikide nende emotsioonide ja tähelepanu keskel kahe jalaga maa peale jääda? “Vanemad,” ei kõhkle Paalberg hetkekski. “Nemad ikka ütlevad, et ära ära tõuse. Hoia jalad maa peal, tee oma asja ja ära üldse keskendu mingile meediale. Olen seda proovinud teha ka. Alati on keegi, kes ütleb sinu kohta midagi mitte nii head. Ei tasu selliseid asju lugeda. Arvan, et siis saad ka enda parimat mängu näidata.”
Esimeseks näitamiseks läheb aga treeningutel, milles näidatu pealt selgub, kas Paalbergil õnnestub Itaalia või Moldova vastu debüteerida. Näiteks eelmises aknas potentsiaalseks debütandiks olnud väravakütt Karel Eermel platsile murda ei õnnestunud. Küll aga sai nii tema kui nüüd Paalberg panna end proovile Eesti parimate mängijate vastu.
Sellele mõeldes toob Paalberg esimesena välja Eesti koondise kapteni nime. “Karol Mets! Ikkagi Bundesliga mängija ja keskkaitsja. Tahaksin end proovile panna, et näha, kui suur see tasemevahe on,” põlevad noore ründaja silmad. “Ja [Karl Jakob] Heinale tahaks muidugi väravaid ka lüüa. See oleks päris lahe! Tuleb neile ikkagi tööd anda. Noor poiss võin ju olla, aga alla ma ei anna!”
Ning trennide ja rassimise kõrval saab Paalberg vast tüki kookigi, sest 8. oktoobril peab ta oma 17. sünnipäeva. Varasemate pidupäevadega võrreldes oskab ta juba ette pakkuda, et see saab olema seni vägevaim. “Praegu pole Eesti jalgpallis midagi suuremat tahta kui A-koondise kutset. Eks ma siis näen, mida minuga seal ette võetakse,” on Marten-Chris Paalberg igal juhul elevil.