Kuigi Lähis-Ida pingete tõttu on naftahindade kasvust räägitud kogu käesoleva nädala, tõi just viimane ööpäev kaasa ulatusliku hinnaralli. Turgude sulgudes kerkis Eesti tanklahindade aluseks oleva Brenti toornafta hind 92,69 dollarini barrelist. Viimase ööpäevaga kasvas Brenti hind 8,52% ja nädalaga ligi 28%.

USA toornafta (WTI) hind tegi läbi veelgi suurema, 36-protsendilise nädalase tõusu, peatudes reede õhtuks 90,90 dollaril, mis on suurim iganädalane tõus alates 1983. aastast. Tegu on kõrgeimate hinnatasemetega alates 2023. aastast, vahendab Financial Times.

Viimase ööpäeva järsu hinnahüppe taga on kriisi laienemine ja hirm pikaajaliste tarneraskuste ees. USA investeerimispank Goldman Sachs hoiatas reedel, et kui Hormuzi väina kaudu toimuvat laevaliiklust ei suudeta kiiremas korras taastada, ületab naftabarreli hind suure tõenäosusega juba uuel nädalal 100 dollari piiri.

„Kui naftatarned läbi Hormuzi väina jäävad pärsituks kogu märtsikuu vältel, ületavad naftahinnad tõenäoliselt 2008. ja 2022. aasta tipud,“ teatas Goldman Sachs. Hormuzi väina kaudu on seni liikunud ligikaudu viiendik kogu maailma naftatoodangust.

Katari energiaminister tõdes, et kiire lahenduse puudumisel võib nafta hind küündida isegi 150 dollarini barrelist. Brenti nafta ajalooline tipp pärineb 2008. aastast, mil hind ületas korraks 140 dollari piiri.

Hindade kasvule aitas kaasa ka Donald Trumpi reedene avaldus, milles ta hoiatas, et Iraaniga ei tehta ühtegi kokkulepet enne, kui riik on nõus „tingimusteta alistumisega“.

Seejuures ei ole kõik tegurid veel hindadesse jõudnud. Saudi Araabia teatas laupäeva varahommikul – ajal, mil turud olid juba suletud –, et püüdis kinni kümme drooni, mis sihtisid riigi olulist miljonibarrelise päevatoodanguga Shaybah’ naftavälja. Tegemist oli esimese otsese katsega rünnata maailma ühe suurima naftatootja energiataristu südant.

Analüütikute sõnul alahindasid kauplejad esialgu konflikti ulatust, lootes häirete kiiret möödumist. Nüüdseks on aga selge, et turg seisab silmitsi samaaegse toornafta ja naftatoodete defitsiidiga. See ähvardab tuua kaasa uue globaalse inflatsioonilaine.

JPMorgani analüüsi kohaselt kasvatab iga 10-protsendiline naftahinna tõus inflatsiooni 0,1 protsendipunkti võrra ning vähendab globaalset majanduskasvu 0,2 protsendipunkti võrra.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)