Merit Palga statistika hõlmab iga kuu ligikaudu 128 000 töötajat enam kui 18 500 ettevõttes. 2025. aastal Eesti töötajatele reaalselt arvestatud keskmine brutopalk oli 1815 eurot, mis on 11,2 protsenti rohkem kui 2024. aasta keskmine 1632 eurot.
Sooline palgalõhe aasta keskmiste põhjal oli 2024. aastal 26,9 protsenti – naiste keskmine brutopalk oli 1355 eurot, meestel 1855 eurot. 2025. aastal olid vastavad näitajad 1542 ja 2042 eurot ning lõhe 24,5 protsenti. Aastaga kahanes lõhe seega ligi 2,5 protsendipunkti, tõi Merit Palk oma analüüsis välja.
Merit Palga arendusjuht Maarja-Liisa Maasik ütles meediale, et palgalõhe vähenemise trendi ei tasu alahinnata, kuid ka mitte liialt kiita. «Palgalõhe kitsenemine on hea uudis. Aga kui absoluutne vahe on endiselt 500 eurot kuus, tähendab see aastas 6000 eurot, mis naise rahakotti ei jõua. Seega ei saa öelda, et probleem oleks lähiajal lahenemas,» sõnas Maasik.
Statistikaameti ametlik soolise palgalõhe näitaja, mis arvestab ka töötunde ja ametikohti, oli 2024. aasta andmete põhjal 13,1 protsenti. Merit Palga andmed, kus lõhe on 500 eurot kuus, peegeldavad aga seda, kui suur on vahe naiste ja meeste rahakotis tegelikult.
«Näeme oma palgastatistikast, et tegemist ei ole ühe kindla sektori mõjuga, palgalõhe on laiahaardeline ja süsteemne,» märkis Maasik.
Maksuküüru kaotamine kasvatab lõhet netopalkades
Tänavu kaotati maksuküür ehk edaspidi kehtib kõigile töötajatele ühtne tulumaksuvaba miinimum 700 eurot kuus, sõltumata sissetuleku suurusest. Esmapilgul tundub see lihtsustus õiglane, kuid soolise palgalõhe vaatenurgast ei pruugi see olla suur abi.