Merit Palga statistika hõlmab iga kuu ligikaudu 128 000 töötajat enam kui 18 500 ettevõttes. 2025. aasta Eesti töötajatele reaalselt arvestatud keskmine brutopalk oli 1815 eurot, mis on 11,2 protsenti rohkem kui 2024. aasta keskmine 1632 eurot.
Sooline palgalõhe aasta keskmistest arvutatuna oli 2024. aastal 26,9 protsenti – naiste keskmine brutopalk oli 1355 eurot, meestel 1855 eurot. 2025. aastal olid vastavad numbrid 1542 ja 2042 eurot ning lõhe 24,5 protsenti. Aastaga kahanes lõhe seega ligi 2,5 protsendipunkti.
Merit Palga arendusjuht Maarja-Liisa Maasik ütles, et palgalõhe vähenemise trendi ei tasu alahinnata, kuid ka liialt kiita. „Palgalõhe kitsenemine on hea uudis. Aga kui absoluutne vahe on endiselt 500 eurot kuus, tähendab see aastas 6000 eurot, mis naise rahakotti ei jõua. Seega ei saa öelda, et probleem oleks lähiajal lahenemas,“ sõnas Maasik.
Statistikaameti soolise palgalõhe ametlik näitaja, mis arvestab ka töötunde ja ametikohti, oli 2024. aasta andmete põhjal 13,1 protsenti. Merit Palga andmed, kus lõhe on 500 eurot kuus, peegeldavad aga seda, kui suur on vahe naiste ja meeste rahakotis tegelikult. „Näeme oma palgastatistikast, et tegemist ei ole ühe kindla sektori mõjuga – palgalõhe on laiahaardeline ja süsteemne,“ märkis Maasik.
Maksuküüru kaotamine kasvatab lõhet netopalkades
Tänavu kaotati maksuküür ehk edaspidi kehtib kõigile töötajatele ühtne tulumaksuvaba miinimum 700 eurot kuus, sõltumata sissetuleku suurusest. Esmapilgul tundub see lihtsustus õiglane, kuid soolise palgalõhe vaatenurgast ei pruugi see olla suureks abiks.
Maksuküüru kaotamine ei olnud suunatud madalatele sissetulekutele.
Maarja-Liisa Maasik
Naised töötavad meestest enam madalapalgalistel ametikohtadel, kus maksuvaba tulu oli juba varemgi maksimaalne. Suurim netotulu kasv reformist tekkis aga keskmise ja kõrgema palga saajatel, kus mehed domineerivad.
„Maksuküüru kaotamine ei olnud suunatud madalatele sissetulekutele. Seetõttu said mehed keskmiselt suurema netotulu kasvu ning reform võib netopalga soolist lõhet isegi veidi suurendada,“ selgitas Maasik. „Tasub meeles pidada, et sooline palgalõhe tuleneb peamiselt brutopalga erinevustest, mitte maksusüsteemist. Maksureform seda põhiprobleemi ei lahenda.“
Maasik hoiatab, et kui praegune tempo jätkub, võtab palgalõhe kaotamine Eestis veel aastakümneid. „Palgakasv 2025. aastal oli reaalne ja positiivne, aga 500-eurone kuine vahe ei kao iseenesest. Ettevõtetel on siin kõige suurem võim, kuna nemad teevad palgaotsused. Kui iga ettevõte vaataks üle, kas meeste ja naiste palgad on samaväärse töö eest võrdsed, liiguksime palju kiiremini edasi,“ sõnas ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (82)