Sotsiaalministeerium on välja töötanud inimgeeniuuringute seaduse eelnõu, tänu millele saab hakata geeniandmeid tervishoius kasutama – sealhulgas täpsemaks ravi määramiseks ja tõhusamaks haiguste ennetamiseks, näiteks rinnavähi.
Inimgeeniuuringute seadus peaks plaanipäraselt jõustuma tulevast aastast. Tänu sellele saaks ka kaua töös olnud personaalmeditsiini käima lükata ehk hakata geneetiliste andmete pealt muuhulgas hindama ka rinnavähi polügeenset riski. Ja seda varasemate 50-aastaste naiste asemel juba 40-aastastel.
Süsteemi teoks tegemist juhib tervisekassa, mille ennetusteenuse juht Krista Kruuv-Käo kirjeldas, kuidas hakkab vähiuuringule kutsumine välja nägema.
“Esiteks see naine satub riiklikusse valimisse, ta on teatud vanuses, ütleme, 40-aastane ja ta satub sinna valimisse. Nüüd ta saab kutse ja kutsel on kaks varianti. Kui ta ei ole geenidoonor, siis ta registreerib ennast oma piirkonnas asuvasse konkreetse tervishoiuteenuse osutaja juurde, kus ta saab alustada geenitesti. Ja kui ta on geenidoonor, siis ta peaks minema kõigepealt tervise infosüsteemi –terviseportaali ja seal andma oma nõusoleku, et tema geenivaramus olevaid andmeid saab kasutada. Ja siis läheb tema jaoks ka protsess samamoodi edasi. Kui ta on kõrgema riskiga, siis ta hakkab varem käima mammograafia kontrollis ja kui tal on risk madal, siis tema järgmine kutse on 50-aastaselt.”
Kruuv-Käo rääkis, et rahvastikupõhine tervishoiuteenus Eestis on suur samm edasi.
“See seadus võimaldab geeniandmete kasutamisega edasi liikuda ja ka seda, et me saame nii need andmed, mis on praegu olemas kui ka need, mis uuesti tekivad, võtta kasutusse inimeste tervise heaks ehk tervishoiuteenustes kasutada. Järk-järgult töötame välja uusi teenuseid ja saame neid hakata inimestele paremaks haiguste ennetuseks ja ka paremaks ravi määramiseks kasutama. Seadus loob eelduse selleks.”
Ka juba paar aastat tagasi kõne all olnud geeniandmete põhine antidepressantide personaalne määramine peaks paari aasta pärast plaani võetama.
Kruuv-Käo täpsustas, et kui naine ei soovi veel 40-aastaselt personaliseeritud sõeluuringus osaleda, võib ta seda ka 50-aastaselt teha – nii nagu tavaks. Kruuv-Käo lisas, et uuringus hinnatav polügeenne vähi risk ei pärandu vanemalt lapsele.