Brenti toornafta hind tõusis 23% ehk 21,56 dollarit, jõudes 114,25 dollarini (98,88 euroni). USA naftasort West Texas Intermediate (WTI) kallines pühapäeval umbes 26,5% ehk 24 dollarit, ulatudes ligi 114,9 dollarini (99,44 euroni) barreli kohta. Eelmisel nädalal kerkis USA toornafta hind kokku ligikaudu 35%, mis on alates 1983. aastast suurim nädalane hinnatõus futuuriturgude ajaloos, kirjutab CNBC.
Nafta hinnatõusu taga on peamiselt olukord Pärsia lahes. Iraak, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid vähendasid tootmist, kuna Hormuzi väina kaudu ei ole võimalik naftat tavapäraselt eksportida. Tankerid väldivad kitsast mereteed, sest kardavad Iraani võimalikke rünnakuid. Tavapäraselt liigub selle väina kaudu ligikaudu viiendik maailma naftatarbimisest.
Kuveit teatas laupäeval, et on Iraani ähvarduste tõttu vähendanud naftatootmist ja rafineerimismahte, kuid täpseid numbreid ei avaldatud. Iraagis on tootmine mitmel peamisel naftaväljal langenud ligikaudu 70%, umbes 1,3 miljoni barrelini päevas. Enne sõja puhkemist ulatus toodang seal 4,3 miljoni barrelini päevas. Araabia Ühendemiraadid teatasid omakorda, et reguleerivad merel asuvate naftaväljade tootmist, kuna ladustamisruum hakkab täituma.
USA president Donald Trump nimetas nafta lühiajalist hinnatõusu väga väikeseks hinnaks, mida Iraani tuumaohu kõrvaldamise eest maksta tuleb.
USA energiaminister Chris Wright ütles CNN-ile, et laevaliiklus Hormuzi väinas võib taastuda mõne nädala jooksul, kui Iraani võime tankereid ohustada on neutraliseeritud. Wrighti sõnul ei ole piirkonnas praegu veel tavapärane mereliiklus taastunud, kuid täielik katkestus ei pruugi kesta kuid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (13)