Lähis-Idas toimuva konflikti tõttu on Hormuzi väin sisuliselt suletud ja jätnud Pärsia lahe tootjate ekspordi lõksu. Brenti toornafta hind on kerkinud varasemalt 72 dollarilt pea 120 dollarini barrelist. Kuna naftat pole kuhugi ladustada, on mitmed suured tootjad, nagu Araabia Ühendemiraadid ja Iraak, olnud sunnitud tootmist vähendama. Saudi Araabia teeb pingutusi, et suunata oma laadungeid ümber Punasele merele.
Tarnehäired ja hinnatõus annavad tunda üle maailma. Tanklates tekivad pikad järjekorrad ning lennukikütuse kallinemine on kergitanud lennupiletite hindu. Samuti on Lähis-Ida toornaftast sõltuvad Aasia rafineerimistehased pidanud oma tegevusmahtusid kärpima.
G7 eesistujariigi Prantsusmaa algatatud rahandusministrite kohtumine toimub esmaspäeval kell 14.30 Eesti aja järgi. Ameerika Ühendriigid toetavad naftareservide ühist avamist ning igasugune tegevus koordineeritakse Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA).
Ametnike hinnangul peetakse asjakohaseks vabastada 300-400 miljonit barrelit, mis moodustaks 25–30% kättesaadavast 1,2 miljardi barreli suurusest kogureservist. Uudis võimalikust reservide avamisest aitas naftahinna edasist tõusu juba osaliselt pidurdada.
Kriisi valguses on osa Euroopa riike väljendanud muret, et USA võib naftapuuduse leevendamiseks hakata taganema Venemaa naftale kehtestatud sanktsioonidest. See toimuks hetkel, mil Venemaa majandus näitab Ukraina sõja ja sanktsioonide tõttu tõsiseid nõrkuse märke. USA on juba andnud Indiale erandi osta merel olevat Venemaa naftat ning pole oma edasisi kavatsusi Euroopa liitlastele seni selgelt väljendanud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (34)