Postimees on aastaid hoidnud fookuses metsa maharaiumist. Oleme järjepidevalt võtnud metsanduse teemal selgeid seisukohti ja kritiseerinud neid, kes soovivad Eesti metsa olukorda halvendada. Tänaseski Postimehes ilmus Ülle Harju artikkel, millest selgus, et viimase kaheksa aasta jooksul on Eesti metsa tagavara vähenenud 5–6 miljonit tihumeetrit aastas.
Oleme metsanduse õigele rajale viimiseks ka ise õla alla pannud. Postimehe fond toetas 2023. aastal Eesti metsade alternatiivset hindamist (MAH), millest ilmnes, et Eesti metsa raiutakse poolteist korda üle ühtlase kasutuse. On siililegi selge, et kui metsa raiutakse üle ühtlase kasutuse, siis saab kunagi vähem raiuda.
MAHi töörühma liikmed Asko Lõhmus ja Rainer Kuuba osalesid kontsertetendusel intervjueeritavate rollis. Rainer Kuuba sõnum oli lihtne ja selge: lageraiet tehakse liiga noortes metsades. Mets peab kasvama vanemaks, sest siis saab puidust kallimat materjali. See on parem nii loodusele kui ka majandusele.
Etendus «Kus oled sina?» oli Eesti metsandusele sama võimas reaalsuskontroll, nagu «Ühtne Eesti suurkogu» oli Eesti demokraatiale.
Õigupoolest on see vahetult parem ka inimesele. Ene-Liis Semper ütles kontserdi lõpus, et kui hävitame loodust, siis sellega hävitame iseend. Konkreetseid näited sellest tõi välja akadeemik Maarja Öpik, et niitude ja metsade ümbruses kasvanud lastel on vähem allergiaid ja parem vaimne tervis.
Lapsepõlves pole midagi paremat ja tervislikumat, kui võimalus korjata maasikaid otse peenralt ja porgandit otse mullast – suurem mullakiht pealt maha pühkida ja siis suhu pista. Aga et toit oleks hea, peab ka muld olema hea. Selleks on vaja metsi ja niitusid, seeni ja samblikke. Inimesed muutuvad nõrgemaks nii kehalt kui ka vaimult, kui loodust enam pole.