Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes ja organisatsioonides kokku 8553 vaba ametikohta. Tööle sai kvartaliga 35 833 inimest, mida on võrreldes 2024. aasta sama ajaga üle 1500 inimese rohkem.
Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 584 000. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5 protsenti ning neid oli kõige rohkem hariduse (1435) ning hulgi- ja jaekaubanduse (1431) tegevusaladel.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul langes neljandas kvartalis vabade ametikohtade arv võrreldes aasta varasemaga ligi 500 võrra.
Vabade ametikohtade määr ehk nende osa kõigist ametikohtadest, on aga jäänud suuresti samale tasemele.
Hõivatud ametikohti oli neljandas kvartalis enim töötlevas tööstuses (97 668), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus (81 725) ja haridus (63 279).
Tööle võeti üle 1500 inimese rohkem kui aasta varem
Tööle võeti möödunud aasta viimases kvartalis 35 833 inimest.
“Võrreldes 2024. aasta sama perioodiga võeti tööle üle 1500 inimese rohkem,” rääkis juhtivanalüütik.
Töölt lahkunute arv võrreldes möödunud aasta sama ajaga mõnevõrra vähenes.
Tööle võetud töötajate arv oli suurim hulgi- ja jaekaubanduse ja töötleva tööstuse tegevusaladel.
“Need muutused on üsna ootuspärased. Suurtel tegevusaladel toimubki rohkem liikumist. Muutused kaubanduses on ennekõike seotud möödunud pühade perioodiga. Töötlevas tööstuses on see muutus tavapärane,” selgitas Vaikmets.
“Võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga kasvas möödunud aasta lõpus nii tööle võetud kui ka töölt lahkunute kogusumma. See viitab küll veidi aktiivsemale tööjõu liikumisele, kuid jääb siiski alla viimase viie aasta neljanda kvartali tulemustele,” kirjeldas Vaikmets tööjõu liikumiste trendi.
“Kuigi neljas kvartal ei ole harilikult mõjutatud hooajalistest kõikumistest nagu suveperiood, siis teatud tegevusaladel nagu näiteks hulgi- ja jaekaubandus ning töötlev tööstus võib just neljandas kvartalis tööjõu liikumine olla aktiivsem,” ütles Vaikmets. “See peegeldab ettevõtete vajadust kohandada töötajate arvu ning tootmismahtu vastavalt nõudlusele näiteks pühade perioodi.”
Kolmveerand vabadest ametikohtadest oli Harju maakonnas
Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv (6074) oli 631 võrra madalam kui 2024. aasta neljandas kvartalis. Sellisel viisil töölt lahkunute arv moodustas ligi 14 protsenti kõigist töölt lahkunutest. “
Suurim oli töölt lahkunute arv hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (6553 töötajat),” ütles Vaikmets.
Tööjõuturul toimub vaba liikumist kõige enam ehk peamiselt lahkutakse siiski töötaja enda soovil.
Lisaks hulgi- ja jaekaubandusele lahkus palju töötajaid ka töötlevast tööstusest (6126). Töölt lahkujaid oli vähem valdkondades, kus on ka vähem töötajaid, näiteks mäetööstusesning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.
Ligikaudu kolmveerand ehk 75,4 protsenti kõikidest vabadest ametikohtadest oli möödunud aasta viimases kvartalis Harju maakonnas. Tartu maakonnas oli vabu ametikohti 8,3 protsenti, Pärnu maakonnas 3,8 protsenti ning Ida-Virumaal 2,4 protsenti.
“Eesti tööturg on tugevalt koondunud Harjumaale ning suurem osa uutest töövõimalustest tekib pealinna läheduses,” sõnas Vaikmets.
“Tartumaa on teine selge keskus ning ülejäänud maakondades on vabade ametikohtade osakaal märksa väiksem, mis viitab regionaalsele tasakaalutusele,” lisas ta.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga.