Kui veel 19. sajandi lõpus, Oskar Lutsu aegadel, peeti proviisoriametit ainult meeste pärusmaaks, siis seda asus 20. sajandi alguses kummutama Olympiada Kann-Tusti.

Farmaatsiani jõudis Kann-Tusti esmalt Peterburis, kus töötas maailma esimeses naisapteegis. 1919. aastal, kui naistel avanes võimalus Tartu Ülikoolis farmaatsiat õppida, haaras ka Kann-Tusti sellest võimalusest.

Olympiada Kann-Tusti 1926. a portree.Olympiada Kann-Tusti 1926. a portree. Foto: Erakogu

1920-ndatel töötas Kann-Tusti kaitseväe apteegis koos ülemfarmatseut Johannes Koitmetsaga, kes oli Eestis valdkonna tähtis eestvedaja. 1926. aastal avati üheskoos Suur-Pärnu apteek, mis sai nimetuse tolleaegse tänava järgi, tänapäeval kutsume seda Pärnu maanteeks. 1960-ndatel asuti Pärnu maanteed laiendama, mistõttu oli apteek sunnitud 1963. aastal kolima vana maja taha kerkinud kivihoone alumisele korrusele, kus see tegutseb tänaseni.

Suur-Pärnu apteek.Suur-Pärnu apteek. Foto: Erakogu

Jätkuvalt Suur-Pärnu nime all tegutseva apteegi juhataja on Alexandra Sauskina, kes kannab Olympiada häid tavasid ja väärtusi edasi ka 21. sajandil.

Suur-Pärnu apteegi töötajad umbes 1939. aastal.Suur-Pärnu apteegi töötajad umbes 1939. aastal. Foto: Erakogu

«Olympiada pidas väga oluliseks nii teenuse kõrget kvaliteeti kui ka apteekrite professionaalsust,» rääkis Suur-Pärnu Benu apteegi proviisor-juhataja. «Eriti palju juhtis Kann-Tusti tähelepanu suhtlusele patsientidega, et igaüks saaks parimat võimalikku abi. Need väärtused on ka meile suureks eeskujuks ning püüame sama taset hoida. On suur rõõm ja au, et temast on säilinud nii palju mälestusi, mille kaudu saavad tema põhimõtted ja väärtused edasi elada ka tulevaste põlvkondade jaoks,» lisas ta.

Suur-Pärnu apteegi töötajad nurmenukke korjamas, umbes 1939. aastal.Suur-Pärnu apteegi töötajad nurmenukke korjamas, umbes 1939. aastal. Foto: Erakogu

Kann-Tusti ajast on apteegis alles mitmed olulised ajastutruud reliikviad. «Meie apteegi tagaruumides on vana kaal, retseptuuriraamat, esmaabibrošüür, hiiglaslik uhmer salvide segamiseks ning palju muud atribuutikat ja tooaegset tehnoloogiat, mis teeb kokku ühe väikese muuseumi kollektsiooni,» sõnas Sauskina, kelle unistus on, et ühel päeval saaks Olympiada Kann-Tusti pärandist päris muuseum.

Külalised O. Kann-Tusti 85-ndal sünnipäeval.Külalised O. Kann-Tusti 85-ndal sünnipäeval. Foto: Erakogu

BENU on üleeuroopaline apteeke ühendav kaubamärk. Eestis tegutseb üle 140 BENU Apteegi kaubamärki kandvat apteeki, mille enam kui 400 proviisorit ja farmatseuti on Eesti inimestele abiks igapäevaste tervisemurede lahendamisel.