Michal: valitsus arutab neljapäeval kütuseaktsiisi tõstmata jätmist

Peaminister Kristen Michal kinnitas, et Eesti jälgib tähelepanelikult Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) arutelusid võimaliku nafta- ja kütuse kriisivarude turule laskmise kohta.

Michal märkis, et on suhelnud valdkonna ministrite ja Eesti 200 esimehe Kristina Kallasega, et neljapäevaseks valitsuse istungiks valmiksid konkreetsed plaanid kütuse hinnatõusu mõju leevendamiseks. „Muuhulgas saame kaaluda ka selleks aastaks ettenähtud aktsiisitõusude ärajätmist, et maailmaturul tõusvad hinnad ei kanduks meile edasi,“ rõhutas peaminister. Tema sõnul tuginevad lõplikud otsused valitsuse tavapärasele töökorraldusele: esmalt võetakse aluseks värsked andmed ja arvutused ning seejärel tehakse valikud.

Rääkides Lähis-Ida konflikti mõjust Eesti majandusele, tõdes Michal, et olukord sõltub sündmuste kestusest ja intensiivsusest. „Kui see konflikt on ajas piiratud ja näiteks Hormuzi väin on jälle vabalt läbitav ning kütusekaubandus käib ja LNG-tehased Kataris pannakse tööle, siis ta ilmselt jääb ühekordseks hüppeks,“ prognoosis ta, lisades siiski, et hindade normaliseerumine võtab aega.

Peaminister märkis, et Donald Trumpi ja Ameerika Ühendriikide huvi on hoida maailmaturu energiahinnad pigem madalal kui kõrgel. Michal avaldas lootust, et kriis jääb lühiajaliseks, kuna pikaajaline pinge võib kergitada inflatsiooni ja mõjutada ka Euribori taset Euroopas. „Eestis teeme valitsuse poolt erinevaid samme, et Eesti inimesed ei peaks liigset hinnatõusu survet taluma,“ sõnas Michal.

Keskerakond ja Isamaa tahavad kütuste aktsiisitõusu ära jätta

Täna teatasid Keskerakond ja Isamaa, et kütuse aktsiisitõus tuleks ära jätta. Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul on rahvusvahelise julgeolekuolukorra järsk halvenemine tekitanud ulatuslikke häireid energia- ja toormeturgudel.

Kõlvarti sõnul on Iraanis toimuva tõttu kasvanud ebakindlus energiavarustuse suhtes ning maailmaturul on tõusnud nafta ja naftatoodete hinnad. „Selline hinnatõus kandub kiiresti edasi ka Eesti kütusehindadesse, kuna sõltume suuresti impordist,“ ütles ta.

Ta märkis, et valitsus peab tegema kõik endast oleneva, et peatada kütuse kallinemine lõpptarbijale. „Mootorikütustele rakendatava käibemaksumäära ajutine vähendamine 13 protsendile on põhjendatud meede, et leevendada erakorralisest rahvusvahelisest olukorrast tingitud kütuse hinnatõusu mõju Eesti majandusele,“ selgitas Keskerakonna esimees.

„Kütuse kui esmatähtsa ressursi hind mõjutab mitte ainult inimeste toimetulekut, vaid transpordikulude kasvu kaudu ka tööstust, põllumajandust ja lõpuks ka toidukaupade hindu,“ lisas Kõlvart.

Üldist hinnatõusu aitaks tema sõnul pidurdada ka 1. mail jõustuva aktsiisitõusu ärajätmine. „Kavandatav aktsiisitõus suurendaks koos 24-protsendilise käibemaksuga kütuse hinda ligi 4 senti liitri kohta ning võtaks tarbijate rahakotist ligi 48 miljonit eurot aastas. Lisanduv väljaminek kandub edasi kaupade ja teenuste lõpphindadesse ning valitsusel on erakorralistes oludes kohustus seda vältida,“ sõnas Mihhail Kõlvart.

Kõlvart rõhutas, et paljud inimesed, pered ja ettevõtted on mitu aastat kestnud maksutõusude ning majanduslanguse mõjul niigi toimetulekuraskustes, neid on käesoleval aastal tabanud ka erakordselt suured elektriarved ja neil ei ole täna puhvrit täiendavate hinnatõusudega toime tulla.

Sarnase sammu aktsiisitõusude peatamiseks on algatanud ka Isamaa fraktsioon. Erakond soovib jätta ära 1. maist planeeritud bensiini 5% ja diiselkütuse 7%, maagaasi 18% ning elektri 46% aktsiisitõusu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (14)