Meta endine peateadlane ja tehisintellekti teerajaja Yann LeCun kaasas oma uuele idufirmale 1,03 miljardit dollarit. Turingi auhinna laureaat on veendunud, et praegu domineerivad suurkeelemudelid on tupiktee ning tehisintellekti tõeline läbimurre peitub füüsilist reaalsust tajuvates maailmamudelites.
Le Cun teatas teisipäeval, et tema asutatud Advanced Machine Intelligence Labs (AMI Labs) sai seemnevoorus (seed round) investoritelt 1,03 miljardit dollarit (umbes 890 miljonit eurot). Ettevõtte investeeringueelseks väärtuseks (pre-money valuation) hinnati 3,5 miljardit dollarit, kuigi ühtki toodet või teenust neil veel pole.
Ühtlasi on tegemist Euroopa ajaloo suurima ja maailmas suuruselt teise seemnefaasi rahastusvooruga. Seda ületab vaid OpenAI endise tehnoloogiajuhi Mira Murati idufirma Thinking Machines Lab, mis kaasas eelmisel aastal kaks miljardit dollarit.
AMI Labsi investorite hulka kuuluvad teiste seas kiibitootja Nvidia, Singapuri riigifond Temasek, Amazoni asutaja Jeff Bezose investeerimisfirma Bezos Expeditions, Lõuna-Korea SBVA, vahendab Financial Times.
Mees, kes pani arvutid nägema
Pariisi eeslinnas sündinud LeCuni peetakse tehisintellekti üheks ristiisaks, kuna ta töötas 1980. aastate lõpus välja konvolutsioonilised närvivõrgud – tehnoloogia, mis võimaldas arvutitel pilte ära tunda.
1994. aastal suutis tema loodud süsteem lugeda pangatšekkidele käsitsi kirjutatud numbreid. Selle teedrajava töö eest pälvis ta 2018. aastal koos Yoshua Bengio ja Geoffrey Hintoniga arvutiteaduse kõrgeima tunnustuse ehk Turingi auhinna.
Alates 2013. aastast juhtis LeCun Metas tehisintellekti uurimiskeskust FAIR, kuid lahkus ettevõttest eelmise aasta lõpus põhimõtteliste erimeelsuste tõttu Meta juhi Mark Zuckerbergiga. Kui Meta soovib senisest enam panustada suurte keelemudelitele (LLM) ja toodete kiirele turule toomisele, siis LeCun on avalikult väitnud, et LLMid – ChatGPT, Gemini, Claude jne – on sisuliselt tupiktee.
65-aastase prantslase hinnangul jäävad LLMid pelgalt statistilisteks mustrituvastajateks, mis ennustavad järgmist sõna, kuid ei hakka iial mõistma maailma tegelikku toimimist.
Mis asjad on maailmamudelid?
Le Cuni Idufirma AMI Labs arendab aga niinimetatud maailmamudeleid. Need on süsteemid, mis ei õpi reaalsust mõistma teksti, vaid videote, ruumiandmete ja sensoorse info kaudu. Lihtsustatult on AMI eesmärk luua tehisintellekt, mis õpib füüsilise maailma kohta maailmast endast.
„Kõik, mis puudutab reaalse maailma mõistmist, siis suured keelemudelid ja generatiivne tehisintellekt pole selleks üldiselt õige lahendus,“ ütles AMI Labsi tegevjuht Alexandre LeBrun Financial Timesile.
Le Cuni idufirma esimeseks esimeseks partneriks saab tervishoiusektorile tehisintellekti lahendusi pakkuv Prantsusmaa ettevõte Nabla. Pikemas plaanis sihitakse robootikat, tööstusautomaatikat ja kantavaid nutiseadmeid.
LeBrun rõhutas siiski, et enne esimeste reaalsete rakenduste valmimist seisab ees vähemalt aasta teadustööd. „Me ei ole praegu rakendusliku tehisintellekti ettevõte,“ märkis ta.
Kuigi Meta idufirmasse ei investeerinud, sõlmitakse AMI Labsiga partnerlus, mis tagab tehnoloogiahiiule ligipääsu loodavatele uuendustele.
AMI Labsi peakontor asub Pariisis ning harukontorid New Yorgis, Montrealis ja Singapuris. Tegevust alustatakse tosina töötajaga. „Maailmamudelitest saab järgmine moesõna,“ ennustas LeBrun. „Poole aasta pärast nimetab iga ettevõte end maailmamudelite arendajaks, et raha kaasata.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare