Hinnatõusu põhjustas mitme teguri koosmõju. Esiteks langes päikeseenergia tootmine kogu Baltikumis külmema ilma ja päevade lühenemise tõttu umbes 35%. Teiseks oli Soome ja Eesti vaheline EstLink 1 ühendus (350 MW) suure osa kuust rikkis, mis vähendas impordivõimekust 1000 MW-lt 650 MW-le.
Samuti langes Läti hüdroenergia toodang pärast erakordselt tugevat suve umbes 50% võrreldes augustiga. Nende mõjude tulemusena pidi Balti elektrisüsteem tiputarbimise hetkedel tuginema rohkem kohalikule põlevkivile ja teistele fossiilkütustel põhinevatele tootmisviisidele, mis ka elektrihinda kergitas.
Fossiilkütuste osakaal jäi rekordmadalaks
Hoolimata jahedamatest ilmadest, kaeti Enefiti andmetel suur osa Eesti elektritarbimisest impordi ja taastuvenergia abil. Importelekter moodustas Eesti tarbimisest 47% (augustis oli see 54%), mis on viimase kümne aasta septembrikuude kõrgeim näitaja. Päikese- ja tuuleenergia moodustasid kokku umbes kolmandiku tarbimisest, põlevkivist toodetud elekter andis ligi 10% ning ülejäänu toodeti uttegaasist, biomassist ja väiksematest tootmisallikatest.
Septembris toodeti Eestis 311 GWh elektrit, mis on samuti madalaim septembrikuine näitaja viimase kümne aasta jooksul. Samas oli elektritoodang 20% kõrgem kui augustis, kuid 20% madalam kui 2024. aasta septembris.
Kuigi EstLink 1 oli septembris suure osa ajast rivist väljas (nagu ka EstLink 2 2024. aasta septembri alguses), olid imporditingimused sel aastal siiski paremad seoses põhjamaade ekspordivõimekusega. See võimaldas parema ligipääsu Põhjamaade elektrile ning suurendas importi.
Millised jaamad kujundavad elektri hinna?
Elektri hind kujuneb turul viimase pakkuja järgi, kes veel puuduoleva energiakoguse turule pakub. Kui hind jääb 6–7 sendi kanti kWh kohta, on hinnakujundajateks sageli päikese-, tuule- või Põhjamaade impordienergia. Kui hind tõuseb 100 €/MWh juurde, on viimaseks pakkujaks Baltikumis tavaliselt gaasijaam. Kui hind ületab 150 €/MWh on hinnakujundajaks sageli Eesti põlevkivijaamad.
Kui tiputarbimise tunnid välja arvata ning ühendusvõimsused on töökorras, täidab odavam taastuvenergia – Põhjamaade hüdro, Eesti ja Leedu tuul ning päike, Läti hüdro – Baltikumi nõudluse kiiresti. Sellistes tingimustes ei suuda fossiilkütustel põhinevad jaamad konkurentsis püsida.
Hinnavahed vähenevad
Eesti elektrihind liikus septembris tihedalt koos Soome ja Lõuna-Rootsi hindadega. Täpselt sama hind Soomega esines 29,3% septembrikuu tundidest. Kui 0,1 €/MWh erinevused välja arvata kattus hind Soomega 33,1% ja Lõuna-Rootsiga 5% tundidest. Jälgides tunde, kus hind erines vähem kui 1 €/MWh, oli kattuvus Soomega oli 35,7% ja Rootsiga 16,9% tundidest.
Vaadates Baltikumi, liikus Eesti hind peaaegu üks-ühele koos Läti ja Leeduga. Täpselt sama hind püsis Lätiga 80% tundidest ning Leeduga 78,9% tundidest. See näitab, et Balti hinnapiirkonnad toimivad ühendusvõimsuste tõrgete puudumisel sisuliselt ühe süsteemina – kord sõltub elektrihind Lõuna-Rootsi viimasest tuulikust, kord Narva põlevkivist, kord Leedu gaasijaamadest.
Eesti elektrihind liikus septembris tihedalt koos Soome ja Lõuna-Rootsi hindadega. Täpselt sama hind Soomega esines 29,3% septembrikuu tundidest. Kui 0,1 s/kWh suurused hinnaerinevused kõrvale jätta, kattus hind Soomega 35,7% tundidest, Lõuna-Rootsiga koguni ligi 17%. Jälgides tunde, kus hind erines vähem kui 1 s/kWh, kasvas kattuvus Lõuna-Rootsiga 52%-ni ning Soomega 45%-ni. See näitab selgelt, et Eesti elektrihinnad on mõjutatud eelkõige Soome ja Lõuna-Rootsi hinnapiirkondadest läbi EstLink ühenduste kui ka Leedu-Rootsi NordBalt ühenduse kaudu.
Oktoober toob hooajalise muutuse
Septembri lõpus nägime juba varatalvele omaseid tingimusi – lühemad päevad ning külmad hommikud. Oktoobris suureneb küttevajadus, mis kasvatab elektritarbimist veelgi. Päikeseenergia osakaal on samal ajal järk-järgult vähenemas. Hinnad sõltuvad seega eelkõige tuuleoludest ja Põhjamaade ekspordivõimekusest.
Tuuliste ja soojemate ilmadega päevad toovad ka madalamad elektrihinnad. Tuulevaiksete ja külmemate ilmadega peavad nõudluse katmiseks reageerima gaasi- või põlevkivijaamad ning elektrihinnad tõusevad. Samuti võivad hindu tõsta EstLink 2 hooldus oktoobri lõpus ja Leedu–Rootsi ühenduse hooldus oktoobri alguses.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (10)