Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tekib politseile võimalus kohaldada avalikus kohas viibimise keeldu ka mitte kõrgendatud ohu korral.
Eelnõu kohaselt on võimalik kehtestada viibimiskeeld suurema rahvahulga kogunemise puhul, kui on alust arvata, et seal võib tekkida märkimisväärne avaliku korra rikkumine, isegi kui tegemist ei ole veel kõrgendatud ohuga.
Kavandatavad muudatused laiendavad politsei võimalusi ennetavalt tegutseda ja paindlikumalt reageerida erinevatele ohuolukordadele. Uue “olulise ohu” kategooria lisamine võimaldab politseil sekkuda ka olukordades, kus oht ei ole veel kõrgendatud, kuid tagajärjed avalikule korrale võivad olla tõsised.
See tähendab, et viibimiskeeldu saab rakendada ennetava meetmena, et hoida ära potentsiaalseid korrarikkumisi rahvakogunemistel, tagades seeläbi paremini avalikku turvalisust.
Eelnõu seletuskirjas seisab, et eelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi, vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks on kavas muuta ohutaset, millega on viibimiskeeldu võimalik rakendada.
Lisaks, kuna suur osa perevägivalla juhtumitest leiab aset nädalavahetustel, võimaldab viibimiskeelu kohaldamise tähtaja pikendamine seniselt 12 tunnilt 72 tunnile tagada ohvrile parema juurdepääsu sotsiaalteenustele, sealhulgas psühholoogilisele ja sotsiaalsele nõustamisele, ennekõike kontaktnõustamise näol.
“Kavandatavad muudatused võimaldavad politseil sekkuda senisest varem olukorras, kus on teavet isiku kavatsusest pöörduda perevägivalla ohvri elukoha juurde, kuigi vahetu rünnakuoht pole veel ilmne,” märgitakse eelnõus.
“Muudatused tugevdavad seeläbi ennetavat turvatunnet ja võimaldavad paindlikumalt reageerida erineva iseloomuga ohustsenaariumidele,” seisab eelnõu seletuskirjas.
Viibimiskeelu kehtestamiseks on korrakaitseseaduse kohaselt kuus võimalikku alust: isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral isiku enda või teise isiku elu ja tervise kaitseks, ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks, süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks või riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et eelnõu ei ole seotud valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva eelnõuga.
Samas märgitakse, et eelnõu on kooskõlas “Siseturvalisuse arengukava 2020–2030” programmiga “Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine”, mille eesmärk on tagada, et “Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi”.
Eelnõuga kavandatud muudatus on välja toodud eraldi tegevusena lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavas aastateks 2024–2027, mille on allkirjastanud siseministeerium, sotsiaalministeerium, justiits- ja digiministeerium ning haridus- ja teadusministeerium.
Politsei on ka varem üritanud samasugust viibimiskeelu kohaldamise praktikat rakendada erinevate meeleavalduste puhul, näiteks 2023. aastal Tartus plaanitud palestiinlaste toetusmeelavalduse puhul.
9. novembril laekus politseile avaliku koosoleku registreerimise teade, mille kohaselt plaaniti 18. novembril korraldada Tartu raekoja platsil rahumeelset ja rahvusvahelisele õigusele viitava infoga avalikku kogunemist.
Tartu politseijaoskond kaalutles otsuse tegemist, kuid jõudis seisukohale, et ei antud luba avalikku koosolekut korraldada, sest koosolekule võivad ilmuda ka teised kodanikud plakatitega, mis võivad sisaldada agressiooni õigustamist. Detsembri algul sai kogunemine politsei loal siiski toimuda.