Möödunud aasta lõpus üleilmne kaubandus elavnes ning suurenes Eesti kaubanduspartnerite nõudlus meie toodete ja teenuste järele. See tõi kaasa kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi hoogustumise. Väliskaubanduse käive kasvas neljandas kvartalis 5,2 protsenti, eksport 6,6 protsenti ja import 3,8 protsenti.
«Kogu möödunud aasta jooksul oli näha, et ettevõtjad leiavad kaupadele uusi turge, ja ekspordi sihtriikide ring laienes. Ka neljandas kvartalis oli kaubaekspordi kasv laiapõhjaline. Kiiremini kasvas Kesk-Euroopa riikidesse suunduv kaubaeksport ning kõige rohkem kasvas eksport Poola ja Saksamaale, samuti kasvas eksport Leetu,» rääkis Rell.
«Meie tavapäraste sihtriikide Rootsi ja Norra puhul oli aasta lõpp samuti parem kui aasta esimene pool ning kasvas ka sinna suunduva ekspordi käive. Soome turg taastub endiselt aeglaselt. Ameerika Ühendriikidesse suunduv kaubaeksport neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes kahanes, eelkõige kaubanduspiirangute tõttu. Kaubagruppidest kasvatasid neljandas kvartalis ekspordikäivet kõige rohkem masinad ja seadmed ning toiduainetööstuse tooted. Maksebilansi andmetel kasvas neljandas kvartalis eurodes mõõdetuna kaupade väljaveo käive 6,6 protsenti,» märkis Rell.
Teenuste ekspordi kasv neljandas kvartalis toetas kogu väliskaubanduse paremat käekäiku. Neljandas kvartalis kasvas teenuste eksport 8,1 protsenti. «Oleme teenuste ekspordis heal konkurentsipositsioonil ning välisturgudel oleme jätkuvalt turuosa kasvatanud. Märkimisväärselt ehk 24 protsenti kasvas äriteenuste ekspordikäive, samuti panustas kasvu reisiteenuste eksport, mis kasvas 8 protsenti. Transporditeenuste ekspordikäive on kogu aasta jooksul vähenenud ja nii oli ka neljandas kvartalis. Selle languse põhjus peitub raudtee- ja maanteekaubavedude kahanemises, ent meretranspordi ekspordikäive on eelmise aasta teisest kvartalist alates kasvanud,» lisas Rell.