Vaadata maailma hüpertekstuaalselt, sumbata tähenduste ja nende manifestatsioonide ookeanis nagu Neo «Matrixis», kaaperdades, nihestades, tuletades ja luues, on Kiwa loonud oma psühhotekstuaalse glossaariumi, omaenda katekismuse, õpiku.
1990ndatel üles tulnud uuel, revolutsioonilisest keerisest läbi kasvanud põlvkonnal polnud päris oma lugu ega olemust. Vähehaaval me lõime selle maailma siiski, läbi enda ajaloo ja kogemuse. Tuli otsida ja luua seosed, konstrueerida läbi omamütoloogia uus ilm.