Kevadest alates kadus Digari veebilehelt ligipääs Postimees Grupi, Õhtuleht Kirjastuse ja Delfi Meedia väljaannete varasematele lugudele, sest autoriõigustele viidates keelasid nad oma tekstides üldise andmekaeve. Praeguseks on see võimalik mõnes üksikus raamatukogus ning ainult teaduslikul eesmärgil.
Rahvusraamatukogu digitaalne platvorm Digar on mõeldud selleks, et Eesti trükipärandit säilitada ja kättesaadavaks muuta. Selle alla kuulub ka artiklite portaal Deadigar, mille kaudu pääseb ligi ajakirjade ja ajalehtede sisule.
Kui aga tavakasutaja oma arvutist Eesti artikleid tahab otsida, on kuupäevavalikut võimaldavas kalendris paljude väljaannete puhul kõik päevad kaetud tabalukumärgiga.
Põhjus on see, et tänavu kevadel esitasid Postimees Grupp, Õhtuleht Kirjastus ja Delfi Meedia rahvusraamatukogule taotlused, et üldine andmekaeve nende tekstides välistataks.
“See tähendab, et autoriõigusest tulenevalt tohib andmekaevet teha raamatukogus vaid teaduslikul eesmärgil,” selgitas rahvusraamatukogu kommunikatsiooniekspert Signe Heiberg ERR-ile.
Paberväljaannete digiteerimine on üks rahvusraamatukogu ülesannetest trükipärandi säilitamiseks. Digitaalselt kättesaadav on praeguseks ligi 30 protsenti Eesti väljaannetest, aga selles protsendis sisalduvad ka raamatud, noodid, kaardid ja muu selline.
Litsentse digiteerimiseks vaja ei ole, kuid iga kirjastajaga on erinevad lepingud, mil moel võib sisu kättesaadavaks teha.
“Kirjastajatel ei ole õigust keelata teoste kogumist ja kättesaadavaks tegemist autoriseeritud töökohal, küll aga on kirjastajal õigus piirata teosele ligipääsu väljastpoolt raamatukogu, see tähendab veebi kaudu,” sõnas Heiberg.
Ta lisas, et kirjastaja ise otsustab, millise aastakäigu väljaanded ta kõigile kättesaadavaks teeb.
Näiteks Postimehe puhul on Digaris ligipääs piiratud kuni 1991. aastani, varasemat Edasit ja enne seda kuni 1944. aastani ilmunud Postimeest saab aga vabalt lugeda.
Õhtuleht on piiranud lugemisvõimalusi alates 2000. aastast kuni praeguseni ning Delfi Meedia, mis annab välja näiteks Eesti Ekspressi, Maalehte, Eesti Päevalehte ja mitmeid ajakirju, on piirangu pannud oma väljaannete viimase kümne aasta sisule.
Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutovi sõnul on andmekaeve keelamise tagamaa lihtne: väljaandele on oluline, et nende sisu kasutataks kooskõlas kõigi kasutustingimustega.
“Ligi pääseb ikka, aga vastavalt seadusele,” lisas Šmutov.
Teaduslikul eesmärgil saab nii Õhtulehe, Delfi Meedia kui ka Postimehe väljaannete sisule Digarist ligi rahvusraamatukogu hoiuraamatukogus Solarise keskuse esinduses. Lisaks on see võimalus praegu ka Eesti kirjandusmuuseumi arhiiviraamatukogus, Tallinna tehnikaülikooli raamatukogus, Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus ja Tartu ülikooli raamatukogus.
Kui 2027. aasta mais taasavatakse rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone, lisanduvad ka sinna uued autoriseeritud töökohad.
Küsimusele, kas olukord, kus ligipääs väljaannetele on piiratud, on raamatukogu hinnangul mõistlik või vajaks muutmist, vastas Heiberg, et nemad töötavad trükipärandi kättesaadavaks tegemisel rahvusraamatukogu seaduse alusel ning andmete omanik lähtub oma ärihuvist.
“Kui tegemist on autoriõiguse all olevate teostega, siis rahvusraamatukogu peab lähtuma kirjastaja tahtest,” tõdes ta.
Tulevikus on siiski plaanis Digarit uuendada ning Heiberg märkis, et plaanis on ka tehniline lahendus, mille abil võimaldada andmekaevet väljaspool raamatukogu autoriseeritud töökohta.
Alates säilituseksemplari seaduse kehtima hakkamisest 2017. aastal on väljaandjatel kohustus eraldada rahvusraamatukogule iga trükiväljaande trükifail ja võrguväljaande failid, mis lähevad säilitamisele. Enne seda oli kohustus eraldada ainult trükiväljaande säilituseksemplar.
Digiteerimise kulu ei ole Heibergi sõnul väljaannete kaupa arvestatud. See on üks osa suuremast kultuuripärandi säilitamise töövoost, mis koosneb eri etappidest.
Tänavu veebruaris puhkes Eestis debatt selle üle, kas tehisaruhiidudele peaks eestikeelset meediasisu tasuta andma. Toona leidis justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200), et seda tuleks teha, et aidata kaasa põhiseadusest tulenevale eesmärgile tagada eesti keele kestmine.
Samal ajal leidsid idee vastased, et kui meediasisu kommertseesmärgil kasutatakse, tuleks autoriõiguste omanikelt luba küsida ja neile ka õiglast tasu maksta.