1990ndatel sai Mihkelson tagasi vahepeal punavõimu poolt natsionaliseeritud suguvõsa maad. Koos tagastatud ja juurde ostetud maaga kuulus talle lõpuks 90 hektarit metsa. Juba aastal 2001 tunnistati ta ka Eesti parimaks erametsa majandajaks,
Veel 2023 pälvis Mihkelson Erametsaliidu kõrgeima tunnustuse, aga paraku vaimne tervis halvenes vanuse edenedes niivõrd, et 2024 panid arstid ametliku diagnoosi: dementsus.
Teovõime ära võtmist ei pidanud pere tol hetkel vajalikuks. Naine sai aastakese Vändra kodus poegade ja sotstöötaja abiga hakkama, ent 2025 novembri lõpust elab ta hooldekodus.
Pere jäi hiljaks
Pealinnas elavad lapsed käivad tühjaks jäänud emakodu hoidmas. 8. veebruaril oli noorem poeg Raini taas seal ning otsustas igaks juhuks vaadata ema e-postkasti.
„Ma vaatasin tema meilboksi, et lihtsalt vaadata üle, et mis seal nagu on,“ meenutab poeg Raini Mihkelson. „Ja siis juhuslikult vaatan: ametlikud teadaanded, et keskkonnamõjude hindamise ärajätmise otsus! Mõtlesin – mis asja?! Ja võtsin selle lingi lahti ja seal oli eelhinnang. Nii kui ma lugesin neid esimesi ridu „volituse alusel“… Laks! Siis lõi ära, siis ma sain nagu hetkest aru. Ja noh, siis tegelikult hakkasid käed värisema.“
Teise poja Lauri Mihkelsoni sõnul oli metsaportaali sisse logides näha, et nende metsa kohta on väljastatud metsateatised ehk rahvakeeli raieload. Raini kihutas Vändrast umbes kuue kilomeetri kaugusel asuvale kinnistule, et võimalik raie seisma panna, kuid kohale jõudes selgus, et ta oli juba hiljaks jäänud.
Raini: „Esimene emotsioon oli, miks ma kimasin siia, et äkki on veel harvester siin. Äkki midagi toimub, me saame käe vahele. Et kutsun politsei või midagi, et paneme asja seisma. Ja siis ma nägin neid rööpaid ja hakkasin mööda neid rööpaid tulema, isegi lausa jooksin. Kui ma nägin seda jalgpalliväljakut, siis mõtlesin – selge, hilja, läinud!“
Lauri: „Jõudis sinna ja ütles „lageraie!“. Et siis oli šokk, ta tegi pilte, saatis mulle.“
Kõnealune Piiri kinnistu asub Põhja-Pärnumaal, Mukri raba looduskaitseala kõrval. Tagantjärgi näitavad dokumendid, et krundil on välja mõõdetud kaheksa eraldist, millest raiuti lagedaks viis, kogupindalaga 5,8 hektarit. Raini Mihkelsoni sõnul pole võimalik, et ema päriselt oleks lageraiega sellisel kujul nõustunud. Lauri Mihkelson selgitab „Pealtnägijale“, et mets asub looduskaitseala kõrval, seal on raba ning metsas metsise elupaigad. „Tundus nagu täiesti ilmvõimatu, et see on ema soov. Järelikult me haistsime seal kohe mingisugust karvast kätt.“
Lauri tegi juba samal õhtul avalduse politseisse ja pöördus Pealtnägija toimetusse. Leili Mihkelsoni telefoniväljavõttest ja e-kinnistusraamatust on näha, et viimase aasta jooksul on talle helistanud ja tema kinnistute kohta päringuid teinud mitu kokkuostufirmat.
Lauri: „Väga selgelt on teda rahvakeeles pommitud. Kasutatakse nii-öelda maaklereid, kes proovivad leida neid metsaomanikke, seal kindlaks teha selle metsa liigid, mis on kõik ilusti avalikult ja kättesaadavad metsaportaalis, mis on omaette teema veel, ja tegelikult hiljem metsatöötlejaks võib olla veel teine-kolmas või isegi neljas firma.“
Leili Mihkelson ise ütleb, et ei mäleta neist kõnedest midagi ja ülesostjad hoidsid temast viimasel ajal hoopis eemale.
Poeg Raini sõnul oli aga ema seisund tegelikult toona juba selline, kus ta enam endaga hakkama ei saanud. „Ma ei saa välistada, et keegi kasutas nii-öelda seda olukorda ära. Et nad tegid piisavalt agressiivselt kõnesid peale ja said olukorrast aru ja julgesid siis teha seda käiku, mida nad nagu tegid.“
Leili Mihkelson ei mäleta ise midagi
Metsaregister näitab, et 10. novembril ehk umbes kaks nädalat enne Mihkelsoni hooldekodusse paigutamist on naine justkui allkirjastanud volikirja ja kasvava metsa raieõiguse müügi lepingu firmaga Agriwood, mida esindas omakorda volituse alusel isik nimega Rauno Vernik. „Pealtnägijale“ andis Mihkelson mõista, et selle nimega firma ja ka Rauno Vernik on talle tundmatud. Oma allkirja tunneb ta volikirjal ära, kuid kohtumist Vernikuga meenutada ei suuda.
Ülenurme aleviku korterisse registreeritud firma Agriwood asutati aastal 2024 ühe sendi suuruse osakapitali sissemaksega, mida suurendati 2025 alguses 10 000 euroni. Ainus juhatuse liige on 37-aastane Kevin Kõre, kes avalikel andmetel on varem silma paistnud hoopis pokkeriturniiridel. Agriwoodi koduleht tõstab esile märksõnad „Usaldusväärsus ja professionaalsus“ ning „Personaalne lähenemine, kliendi huvidest lähtuv asjaajamine“. Juba esimesel majandusaastal ehk 2024 märtsist detsembrini deklareeris Agriwood 1,2 miljoni euro suuruse käibe juures 119 366 eurot kasumit. Selle nädala alguse seisuga on aga firmal kukil hoiatused esitamata deklaratsiooni ja ligi veerand miljoni suuruse maksuvõla tõttu.
Kevin Kõre loobus „Pealtnägija“ kaamera ette tulekust, aga kinnitas kirjalikult: „Enne lepingu sõlmimist toimus maaomanikuga suhtlus mitme kuu jooksul. Lepingu allkirjastamise päeval viibis ettevõtte esindaja maaomaniku juures ligikaudu kaks ja pool tundi ning lepingu tingimused arutati detailselt läbi.“
Kõre sõnul polnud firmal mingit alust arvata ega võimalust kontrollida, et proua on vaimunõder. Tema väitel koheldi Leilit ausalt ja tema vaimsest tervisest puudus info: „Ettevõttel ei olnud lepingu sõlmimise hetkel ühtegi objektiivset põhjust kahelda maaomaniku otsustusvõimes. /…/ Puudub ka õiguslik või praktiline võimalus hinnata inimese tervislikku seisundit – saame lähtuda üksnes lepingu sõlmimise hetke asjaoludest ja inimese tegelikust käitumisest.“
Paberkandjal metsateatis ei äratanud kahtlust
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverki väitel esitati Mihkelsoni metsateatised paberkandjal koos lihtkirjaliku volitusega. Keskkonnaameti spetsialist veendus, et volikirjal on metsaomaniku telefoninumber ja kinnitas metsateatised ära.
Ehkki lõviosa metsateatisi esitatakse täna digiallkirjaga, siis keskkonnaamet aktsepteerib ka paberkandjat. Siiski – kui 2019. aastal paljastati suur pettus Hiiumaal – hakati nõudma, et lihtkirjalik volikiri sisaldaks metsaomaniku telefoninumbrit. Leili puhul kontrollis keskkonnaamet, kas tegu on tema numbriga, aga ei helistatud talle, sest pettuse tõenäosust peeti kaduvväikeseks.
Etverki sõnul ei eksinud nende spetsialist ameti sisemiste kokkulepete ja protseduuride osas: „Tal ei tekkinud kahtlust, et see volikiri oleks võltsitud seda enam, et on väga ebatõenäoline, et esitatakse volikiri, võltsitud volikiri, mille peale on pandud metsaomaniku õige telefoninumber ja riskeerides sellega, et sinna helistatakse ja kontrollitakse volikirja. Nii et selles võtmes meie poolt kõik korrektne.“
Etverki sõnul menetleb keskkonnaamet aastas ligi 100 000 metsateatist, neist sadakond esitati mullu lihtkirjaliku volitusega. keskkonnaamet ei hinda osalejate tervislikku seisundit ega näe tehingu hindu. Kui aga silmitseda volikirja terasemalt, selgub, et see koostati 10. novembril 2025 kehtivusega 10. november 2025 ehk üheks päevaks. Raieload taotleti alles 17. novembril ja väljastati 5. detsembril.
„Kui avaldus on esitatud 17. novembril, siis vabandage, aga mina loen sellest välja selle, et see on kehtetu volikiri selle tegevuse jaoks, mida on teinud keskkonnaamet,“ ütleb Lauri Mihkelson.
„Minu jaoks on isegi ei oma väärtust, kas seal ukse taga käidi ja see on reaalselt nagu ema allkiri seal,“ sõnab Raini Mihkelson „Sest tegelikult ühest riigiasutuse uksest on niimoodi sisse jalutatud, et mitte kedagi pole huvitanud isegi, mis seal peal on kirjutatud.“
Agriwoodi juht tunnistab, et volikirja kuupäevaga tekkis „näpuviga“ ja kestuseks mõeldi hoopis aastat.
Keskkonnaameti osakonna juht Etverk möönis, et pole volikirjas kuupäeva tähele pannud. „See tähendab seda tegelikult, et kui see on niimoodi, siis juriidiliselt võttes volikiri ei kehtinud.“
Leili Mihkelsoni pojad on jahimehed ja Raini ka omal ajal metsandust õppinud, seega teavad teemat üle keskmise hästi. Nad ei jõua ära imestada, kuidas keskkonnaamet loobus keskkonnamõjude hindamisest ja neid vihastab, et raie käigus pöörati pinnas kohati kapitaalselt pahupidi. Aga viimane nöök on tehingu hind: 12. detsembril kandis Agriwood Leili kontole lepingu kohaselt 44 000 eurot, kuid hiljem tehtud ekspertiisi järgi on välja raiutud 1572 tihumeetri adekvaatne hind suurusjärgus 100 000 eurot. Lauri hinnangul on see näide röövellikust maaklerlusest.
„Nende vaade oli see, et inimene oli teovõimeline, kirjutas alla, kõik on korras, leping on tehtud,“ lisab Raini. „Ja raha on laekunud, et mis te siin jaurate, et kõik on seaduspärane. Ma arvan, et asi on nii põhimõttes praegu, et sellist röövellust ei saa lihtsalt lubada.“
Hooldekodus elavale Leili Mihkelsonile paluvad pojad mitte otse öelda, et tema mets on maha võetud.
Raini: „Tema jaoks oli see elu, see oli tema elu töö viimased 30 aastat. Ja ta väga-väga tahtis ja hoidis seda. Et noh, te võite ise Leili blogist lugeda, kuidas ta kirjutab seal naaberkinnistutel toimunud raietest, et üks lause oli see, et mul pisarad voolasid, kus ma vaatasin, et see harvester õgib seda puitu. Et 24’30’’ me ei tahtnud teda, me ei teadnud, kuidas see talle mõjub, et talle otse öelda, et tema metsas on toimunud selline asi ja selline vargus.“
Isegi kui lõpuks selgub, et ema oli juriidiliselt teovõimeline, tehti raie poegade sõnul aegunud volikirjaga ja röövelliku hinnaga. Nad ei hooli enda sõnul niivõrd rahast, kuivõrd põhimõttest.
„Minu eesmärk on mingis määras vähendada sellist röövellust, mis siin praegu toimub selles osas, et nii lihtsasti saadakse eraomandi andmeid,“ selgitab Raini. „Nii lihtsasti peedistatakse neid eraomanikke, kes siis murdub ja kes ei murdu. Looduse kaitsmisest, väärtuste hoidmisest me ei räägi siin üldse. See on puhas puidu jahtimine rämedal kujul.“
Lauri: „Ja teine pool on see, et riigis ikkagi mingite andmetega ümberkäimine peab selgelt muutuma ja peavad ametkonnad, kes sellega kokku puutuvad, peavad nagu tegema väga selgeid nagu muutusi.“
Keskkonnaamet saatis „Pealtnägijale“ täiendava kirjaliku kommentaari, milles ütleb, et eksimus ei tee neile au ja niisuguse volikirjaga poleks tohtinud raielube kinnitada ning selle kohta algatati sisekontrolli juurdlus. Kuna aga raie tehti siiski ära paberite alusel, mida tol hetkel peeti kehtivaks, on kõik siiski seaduslik!
Raini ja Lauri Mihkelson on praegu ette valmistamas tsiviilhagi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)