Meenutame mõningaid fakte, mõistmaks meie hetkeolukorra süngust. Läinud aastal sündis vaid 9092 last, mis on kõige väiksem sündide arv alates 1919. aastast, mil Eestis hakati järjepidevalt sündide statistikat pidama. Trend on olnud langev juba mitmeid aastaid. Meie sündimuskordaja on 1,3 (last naise kohta), rahvastiku püsimiseks oleks vaja aga sündimuskordajat 2,1.
Meid ei peaks rahustama asjaolu, et suures osas maailmas on samuti lood nigelad. Eesti rahvas on väikerahvas ning meie rahvusena allespüsimise kriitiline mass saabub suurte rahvastega võrreldes varem. Meil on vaja põhimõttelist arusaama muutust ning madala sündimuse kuulutamist Eesti riigi kõige peamiseks probleemiks, mille võimalike lahenduste kontekstis kaalutakse kõiki meie suuri investeeringuid, olulisi seadusi, riiklikke poliitikaid.
Meil on vaja põhimõttelist arusaama muutust ning madala sündimuse kuulutamist Eesti riigi kõige peamiseks probleemiks.
Aasta tagasi käisid LHV panga majandusanalüütik Heido Vitsur ja ettevõtja Indrek Neivelt Postimehe veergudel välja programmilise idee tasustada laste kasvatamist ning hakata laste emale maksma palka: kolme lapse ema peaks saama riigi keskmist palka, mis on meie keskmist palka arvestades praegu 2000 eurot kuus.
Mõlemad mehed olid kohal ka kolmapäevasel konverentsil ja esinesid ettekannetega. Indrek Neivelti sõnul on praegu Jaapan maailmas parimaks näiteks sellest, mis toimub pikka aega kahaneva rahvastikuga riigis. Seal on palju kapitali, kuid vähe tööjõudu. Sama hakkab juhtuma Eestiski 20–30 aasta pärast: kapitalipuudust pole, kuid on terav tööjõupuudus. Seega, me peaksime Neivelti hinnangul suunama kapitali – mida meil on –, et saada lapsi.