Muu hulgas selgus analüüsist, et Eestis kehtivatesse piirnormidesse jääv elektromagnetväli ja vibratsioon ei avalda tervisele negatiivset mõju.
«Kui inimesed tunnevad, et neid on kuulatud, ja kui tuulikute mõju on ausalt läbi räägitud, väheneb häiritus ja rahulolematuski. Planeeringud peaksid olema detailsemad, näiteks tekitab elanikes ebakindlust, et pole kirjas, millised tuulikud täpselt rajatakse. Enamasti on märgitud vaid nende maksimaalne kõrgus, mitte näiteks tüüp. Vastasel juhul võib isegi nõrk heli tunduda väljakannatamatu,» sõnas analüüsi üks kaasautoreist, TÜ keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.
Teadlaste hinnangul aitaksid leevendusmeetmed, näiteks tuleks paigutada tuulikud nii, et neist tulenev varjutus ei häiriks elanikke. Täpselt niisama olulised on avatud ja õiglane planeerimisprotsess, kogukonna varane kaasamine ja põhjalik tuulepargi omaduste-võimaluste selgitamine.
Kui inimesed tunnevad, et neid on kuulatud, ja kui tuulikute mõju on ausalt läbi räägitud, väheneb häiritus ja rahulolematuski.
Hans Orru Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu professor
«Me ei tohi unustada laiemat pilti: tuuleenergia aitab vähendada fossiilkütuste põletamisest tulenevat õhusaastet, mis Eestis põhjustab igal aastal sadu enneaegseid surmasid. Võrreldes sellega on tuulikute otsene tervisemõju palju väiksem. Samal ajal peaksid need olema elamutest võimalikult kaugel ja maal tuleks eelistada pigem väiksemaid kui suuremaid tuulikuid,» rääkis Orru.
Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht kinnitas, et analüüsi järeldused toetavad senist praktikat. «Tõenduspõhised otsused annavad kindluse nii elanikele kui arendajatele. Uuring kinnitab, et praegused sihttasemed on mõistlik raam,» ütles Hilimon.
Uurimisrühm ei andnud soovitust tuulikute ja elamute vahelise miinimumkauguse kohta, kuna ühtne alus selleks puudub. Tuulikumüra ja muud häiritust mõjutavad tegurid pruugivad eri tingimustes märgatavalt lahkneda ja tuulikudki on väga erinevad. «Iga tuulepargi rajamise eel tehakse konkreetset keskkonda arvestav mõjuhindamine, mis viib täpsema tulemuseni, selmet kehtestada üldine norm kõigile, mis ei arvesta tuulikute kõrgust, müra emissiooni, keskkonda, pinnakaredust, puid ega muid takistusi,» selgitas Hilimon.
Uuring valmis Euroopa Liidu taasterahastu toel.