Tegelegu inimene vabal ajal kitarrimängu, kunsti või peotantsuga, tema ajul on sellest üksnes võita. Uus rahvusvaheline uuring osutab, et loominguline hobi võib aeglustada aju vananemist rakutasandil.
Hiljuti avaldatud uuringu autorid uudistasid lähemalt eri maade tantsijate, muusikute, kunstnike ja arvutimängusõprade ajusid. Nad kasutasid nn ajukelli ehk mudeleid, mis mõõdavad inimese kronoloogilise vanuse ja aju bioloogilise vanuse erinevust. Nii soovisid teadlased hinnata, kas loomingulised tegevused aitavad ajul neuroloogilises mõttes nooreks jääda, vahendab Nature News.
Ilmnes, et vananemisele kõige vastuvõtlikumates ajupiirkondades aitas loominguliste hobidega tegelemine tugevdada ühendusi aju eri osade vahel. Oma ala ekspertide ajud olid seejuures paremas vormis kui selle puhtalt hobikorras harrastajatel. Samas mõjus ajule hästi juba seegi, kui inimene mingit loomingulist oskust alles omandama hakkas.
Tervislik tango
Varasemad uuringud viitavad, et millegi loomingulisega tegelemine võib aidata aju nooremana hoida ja toetada emotsionaalset heaolu. Siiani on aga vähe uuritud selle kasulikku mõju bioloogilist külge ja tegelikku toimimist, osutab uue uuringu kaasautor ja Adolfo Ibanezi Ülikooli neuroteadlane Augustin Ibanez.
Koos kolleegidega proovis ta nüüd seda teadmuslünka täita. Selleks võttis töörühm ette kümnest riigist 1240 katseisiku ajukujutuste andmed. Andmestiku toel lõi töörühm ajukellad ehk masinõppe mudelid, mis hindaks aju vanust selle põhjal, kui tihedalt elundi eri piirkonnad koostööd teevad.
Seejärel rakendas töörühm oma ajukelli 232 tangotantsija, muusiku, kujutava kunstniku ja videomänguri ajudele. Uuritavad olid eri vanuses ja erineva kogemuseastmega. Autorid arvutasid igale uuritavale välja nn ajuvanuse lõhe ehk nende aju eeldatava ja tegeliku vanuse vahe.
Üldjoontes paistsid aju vananemist aeglustavat kõik neli loomingulist hobi. Mida oskuslikum ja kogenum oli inimene oma meelistegevuses, seda aeglasemalt tema aju vananes.
Kõige tugevam vananemisvastane mõju oli ajus näha tangotantsijatel. Nende ajud olid inimese kronoloogilisest east keskmiselt seitse aastat nooremad. Ibanezi sõnul nõuavad tango keerukad liikumised vaimset võimekust, koordinatsiooni ja planeerimisoskust, mistõttu on see aju vormis hoidmiseks eriti hea tegevus.
Järgmise sammuna koostas töörühm ajukaardi, millega hinnata loomingulisuse kaitsvat mõju vananemisele eriti haavatavatele ajupiirkondadele. Nad märkasid, et loomingulisus mõjutas kõige tugevamini otsmiku- ja kiirusagara piirkonda, mis vastutab muu hulgas töömälu ja otsustamise eest. See ajuosa on vanusest tingitud halvenemisele väga vastuvõtlik. Omal alal kogenud uuritavatel olid ajus aga märkimisväärselt tugevad ühendused näiteks liigutuste kontrolli, koordinatsiooni ja rütmiga tegelevate piirkondade vahel.
Pealehakkamine on pool võitu
Augustin Ibanez ja kolleegid hindasid uuringus sedagi, kas uue loomingulise oskuse omandamine pärsib aju vananemist. Selleks õpetas töörühm 24 inimest mängima arvutimängu StarCraft II, kus on suur rõhk strateegilisel planeerimisel. Võrdluseks õpetasid nad kontrollrühma katseisikuid mängima teist arvutimängu, mis põhines rohkem reeglitel ega nõudnud kuigi palju loomingulist mõtlemist.
Algajatel mängijatel, kes mängisid iga nädal mõned tunnid StarCraft II-e, õnnestus oma aju noorendada. Samuti läksid neil ajapikku paremaks nii mängus kui ka tähelepanu hindavas testis saadud tulemused. Lisaks tugevnesid neil ühendused tähelepanu, näiteks asjade ära tundmise ja tajuga tegelevate ajupiirkondade vahel.
Kontrollrühma mängijatel ajus aga sellist mõju ei ilmnenud. See viitab, et ka loomingulise oskuse nullist omandamine võib kaitsta aju vananemise eest. Ibanezi sõnul ei pea piltlikult öeldes olema inimene tervisekasu saamiseks Leonardo da Vinci.
Uuringuga mitte seotud Saksa neurodegeneratiivsete haiguste keskuse taju-uurija Francisca Rodrigueze sõnul võib head mõju seletada sellega, et loomingulisus paneb tööle ajus rohkem piirkondi kui tavalised vaimse võimekuse testid nagu pusled või mängud. Samuti võib loominguline mõtlemine olla tema hinnangul vananemisele vähem haavatav. Mõlemad oletused vajaksid tema sõnul aga täpsemat uurimist. Ibanez ja kolleegid plaanivadki edaspidi uurida, kuidas mõjutab loomingulisus muid tervise aspekte.
Uuring avaldati ajakirjas Nature Communications.