Kaughasartmängu kasutajate mitmekordse kasvuga on hasartmängukorraldajad muutunud viimaste aastatega suurimaks rahapesu ohuks, leiab siseriiklik rahapesu riskihinnang.
Kuigi rahapesu üldine ohtude ja haavatavuse tase pole viimasel viiel aastal oluliselt muutunud ning on endiselt keskmine, on suurimad rahapesu ohud ja haavatavused nüüd seotud Eesti tegevuslubadega hasartmängukorraldajatega, märkis riskihinnangu koostanud rahandusministeerium. Eelmises riskihinnangu, mis avaldati viis aastat tagasi, järgi olid suurimad ohud seotud virtuaalvääringu teenuse pakkujatega.
Hasartmängusektorisse tõi suure muutuse 2020. aastal alanud Covidi pandeemia ning selle ajaga on mitmekordistunud kaughasartmängude kasutajate arv Eestis, ütles rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juht Rainer Osanik. Probleemsed ongi eelkõige hasartmängude ettevõtted, kes pole otseselt Eestiga seotud, ning neil on olnud probleeme nii Eesti kui ka rahvusvaheliste regulatsioonide järgmisega, lisas Osanik.
Osaniku sõnul ei tasu näpuga näidata kogu hasartmängusektori poole, sest ettevõtetel, kes Eestis kohapeal tegutsevad, pole taolist riskihüpet täheldatud. Üks osa hasartmängude ohuhinnangu tõstmisel on ka uue metoodika kasutuselevõtul, lisas ta.
Näiteks pole kaughasartmängude puhul aru saada, kust on pärit raha, millega mängitakse ning kas see isik, kes on end sisse loginud, ka ise tegelikult mängib, ütles Osanik.
Osa riigikogu koalitsioonisaadikud on samal ajal koostanud seaduseelnõu, mis muu hulgas alandaks hasartmängumaksu. Eelnõu algatajate, kelle seas on Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsiooni saadikud, sõnul muudaks see Eesti atraktiivsemaks hasartmängukeskkonnaks ja suurendaks seeläbi ka maksulaekumist.
Rahandusminister Jürgen Ligi nimetas esmaspäeval riskihinnangu esitlusel seda uueks poliitiliseks riskiks. Ligi sõnul on ta “valitsusi, poliitikuid ja seltsimehi” hoiatanud, et mingeid soodustusi ei tohiks hasartmänguettevõtetele teha, sest see tähendaks riskide akumuleerumist.
Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi märkis samas, et sama eelnõu teine osa keskendub sellele, et tugevdada järelevalvet kaughasartmängupakkujate üle ning näiteks karmistataks tingimusi hasartmängulubade uutele taotlejatele.
Rahapesu teenuse pakkumine kasvanud
Esmaspäeval esitletud siseriiklik riskihinnang rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise kohta (aastatel 2020 kuni 2024) ütles, et rahapesu ohutase Eestis on püsinud viimasel viiel aastal keskmisel tasemel. Peamiselt on rahapesu nendel aastatel seisnenud välisriikidest saadud kuritegeliku tulu liikumises läbi Eesti finantssüsteemi, märkis Liivamägi.
Kasvanud on rahapesu kui teenuse pakkumine, kus kuritegelikud võrgustikud kasutavad vahendajaid ja teenusepakkujaid raha päritolu varjamiseks.
Kuigi ohutase on üldiselt keskmine, siis sektorite kaupa on see siiski erinev. Kõrgema ohutasemega sektorid on näiteks krediidiasutused ehk pangad, virtuaalvääringu teenusepakkujad, äriühingu teenuse pakkujad ja juba nimetatud hasartmängukorraldajad.
Eraldi märgiti ära ka Eesti e-residentsuse programm, mis ise küll uusi rahapesu riske ei tekita, kuid võib muuta õigusrikkumised lihtsamaks ja odavamaks, eriti koosmõjud e-teenustega.
Riikliku rahapesu tõkestamise süsteemi haavatavuse tase on samuti keskmine, märkis riskihinnang, tuues nõrkustena välja, et Eestis puuduvad rahapesule spetsialiseerunud kohtunikud, mis pikendab kohtumenetluste kestust. Samuti on kohtutes kõrge tõendamiskoormis, probleeme esineb ka rahvusvahelises koostöös ning varade arestimise ja konfiskeerimise õiguslik raamistik vajab ajakohastamist.